LUGEJA KÜSIB: Mida teha 2 ja poole aastase jonnipunniga?

Iga päev algab jauramisega, sest hommikul ei viitsita riidesse panna, õhtul samas vaimus – siis ei taheta magama minna. Pole harvad juhtumid, kus ta, kui kõik ei toimu tema soovide kohaselt, lihtsalt viskab pikali ja röögib. Paar korda on seda isegi poes juhtunud. Ma ei oska ennast kuidagi kehtestada ja piire seda. Olen hakanud talle järeleandmisi tegema, sest ei jaksa temaga maid jagada, naabrid vist juba mõtlevadki, et olen mingi hull ema ja arvavad, et ma peksan last.Samas vanema lapsega (samuti poiss) mul selliseid muresid ei olnud. Nii et tõenäoliselt ainult minu vanemlike oskuste taga see asi ka ei seisa?

LUGEJA KÜSIB: Mida teha 2 ja poole aastase jonnipunniga?

Iga päev algab jauramisega, sest hommikul ei viitsita riidesse panna, õhtul samas vaimus – siis ei taheta magama minna. Pole harvad juhtumid, kus ta, kui kõik ei toimu tema soovide kohaselt, lihtsalt viskab pikali ja röögib. Paar korda on seda isegi poes juhtunud. Ma ei oska ennast kuidagi kehtestada ja piire seda. Olen hakanud talle järeleandmisi tegema, sest ei jaksa temaga maid jagada, naabrid vist juba mõtlevadki, et olen mingi hull ema ja arvavad, et ma peksan last.Samas vanema lapsega (samuti poiss) mul selliseid muresid ei olnud. Nii et tõenäoliselt ainult minu vanemlike oskuste taga see asi ka ei seisa?

Vastab Tallinna perekeskuse psühholoog Ave Orgulas:

"2-aastane laps uurib järjekindlalt teda ümbritsevat maailma ja katsetab, mis on talle selles maailmas lubatud. Jonn, mis järgneb  keelule, ei ole suunatud teda keelava täiskasvanu vastu, vaid on lapsepoolne protest piirangu vastu. Ühe pere lapsed võivadki piirangutesse väga erinevalt suhtuda. Ühel on nendega kergem leppida kui teisel.

Vaatamata sellele, vajavad lapsed  täiskasvanute poolt seatavaid piire väga. Järeleandmised paraku ei aita lapsel tema arenguülesannet täita. Küll aga on need vahel vajalikud, et täiskasvanud saaks lapsi vajaliku tegevuse poole edasi suunata. Järeleandmiste peale võib mõelda näiteks puhkudel kui laps on haige, väsinud, söömata või pole täiskasvanul tema jaoks olnud piisavalt aega.

Lapsega saab  paremini koostööle talle valikuid pakkudes. Kui on vaja riidesse panna, siis võib laps  valida, nt kas paneb jalga dressid või teksad, kas paneb ise jalga sokid või retuusid jne. Nii toimides tunnetab laps end kuuluvat peresüsteemi ja protestigi hakkab vähemaks jääma. Lisaks lapse uneaja ning täiskõhu jälgimisele peab ka lapsevanem enda eest  hoolitsema, et temagi saaks öösiti piisavalt und, et temagi kõht oleks  täis. Kui mõni täiskasvanu enda vajadustest on  täitmata, siis on tal ka  lapse protesti raskem taluda."

Laadimine...Laadimine...