LUGEJA KÜSIB: Mida teha, kui sõber käitub imelikult?

Tallinna perekeskuse psühholoog Margus Laurik selgitab, mida teha, kui teismeline on ühtäkki muutunud väga vaikseks ja endassetõmbunuks.

Pilt: Albert Truuväärt

LUGEJA KÜSIB: Mida teha, kui sõber käitub imelikult?

Tallinna perekeskuse psühholoog Margus Laurik selgitab, mida teha, kui teismeline on ühtäkki muutunud väga vaikseks ja endassetõmbunuks.

Mu klassikaaslane (käin 8. klassis) on ühtäkki väga imelikuks muutunud. Enne oli normaalne, aga nüüd on kuidagi eriti vaikseks jäänud. Ta on hakanud ka päris tihti koolist puuduma. Kui küsin, et miks ta jälle kooli ei tulnud, siis ta vastab, et ei viitsinud. Ma siis ütlen, et nõme on ju olla nii, et midagi ei tee, aga ta ütleb, et talle meeldibki mittemidagitegemine ja tal on savi, kui ta lolliks jääb. Üldse on temaga praktiliselt võimatu rääkida. Ausalt öeldes on mul tunne, et tal on masendus või midagi seesugust, aga ma ei oska kuidagi aidata ka. Õpetaja on tema emaga küll rääkinud, aga sellest ei ole abi olnud. Kuidas saaksin oma sõbra jälle rõõmsaks muuta?

Vastab Tallinna Perekeskuse psühholoog Margus Laurik:

Ettevaatlik peab olema teise kohta tehtavate järeldustega, kui ei ole võimalik täpsemalt uurida, mis tema elus toimub ja kuidas ta ennast tunneb. Kuid tasub olla tähelepanelik, sest suured muutused inimese käitumises või hoiakutes  võivad olla hoiatav märk. Endasse tõmbumine, huvi puudumine, aktiivsuse vähenemine, trotslik käitumine, kurvameelsus viitavad meeleoluprobleemidele. Et selles selgust saada oleks vaja suhelda psühhiaatri või psühholoogiga. Ehk on koolis psühholoog, kellega ta oleks nõus rääkima?

Kuigi suhtlemine temaga võib olla praegu keeruline, oleks hea kui ta ei peaks end üksildasega tundma. Vahel on raske abi küsida või isegi ennast mõista. Siis on väga hea, kui leidub sõpru ja lähedasi, kes proovivad olla mõistvad ja tuge pakuvad. Suhtlemisel temaga peaks rohkem keskenduma kuulamisele. Liiga agar nõu andmine või tema negatiivsetele mõtetele vastu vaidlemine  võib sõbra viia järelduseni, et teda ei mõisteta. Ei tasu oodata endalt, et oskaksid sõbra päästa tema raskustest, tõenäoliselt ei oota ka tema seda.

Kindlasti tahab ka sõber ise end paremini tunda, aga ta ei pruugi teada, mis aitab. Kasulik oleks teda tegutsema motiveerida. Abiks võivad olla sotsiaalsed kontaktid, ehk suhtlemine sõpradega. Suurem aktiivsus pakub positiivsemaid elamusi, kui omaette tegevusetult olemine. 

Lootustandev on ka see, et õpetaja on muutust märganud ja vanematega ühendust võtnud. Kui ta kogeb, et ei ole oma raskustega üksi, on tal kindlasti lihtsam nendest välja tulla.

Laadimine...Laadimine...