LUKSEMBURGI MINISTER: Tasuta transport on elanikele sama oluline kui puhas vesi

"Linn peab kuuluma inimestele, mitte autodele," lausus Luksemburgi transpordiminister Francois Bausch tasuta ühistranspordiga linnade kohtumisel Brüsselis. "Autosid lihtsalt tolereeritakse linnas, ei enamat. 21. sajandil pead sa valima ja olema valmis kombineerima eri liikumisviise ja transpordivahendeid. Selleks peab autodelt ruumi vähemaks võtma."

Pilt: Meelis Piller

LUKSEMBURGI MINISTER: Tasuta transport on elanikele sama oluline kui puhas vesi

Oliver Õunmaa

"Linn peab kuuluma inimestele, mitte autodele," lausus Luksemburgi transpordiminister Francois Bausch tasuta ühistranspordiga linnade kohtumisel Brüsselis. "Autosid lihtsalt tolereeritakse linnas, ei enamat. 21. sajandil pead sa valima ja olema valmis kombineerima eri liikumisviise ja transpordivahendeid. Selleks peab autodelt ruumi vähemaks võtma."

Luksemburg investeerib praegu Euroopas kõige rohkem raha ühistransporti, et muuta see Euroopa ühes autostunumas riigis elanikele ligitõmbavaks. Bauschi sõnul on ta kindel, et linnades  jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile eelise andmine on õige tee, mis vastupidiselt arvamusele ei vähenda elanike liikumis- ja sõidukite valikuvabadust. "Linnad peavad kuuluma inimestele, mitte autodele," selgitas Bausch. "Autosid lihtsalt tolereeritakse linnas, ei enamat. 21. sajandil pead sa valima ja olema valmis kombineerima eri liikumisviise ja transpordivahendeid. Selleks peab ka linnu sobivaks muutma, mis omakorda tähendab, et autodelt tuleb ruumi vähemaks võtta."

Kohtumise Brüsselis korraldas Tallinn. "Sellised kohtumised on olulised, et muuta eurooplaste suhtumist sellesse, kuidas me liigume, ning ka kliimamuutuste, tohutute ummikute ja elukvaliteedi parandamise pärast linnades," ütles Bausch. "Transpordist tulev saaste moodustab süsinikusaastest 40%. Kui me tahame Pariisi kliimalepet täita, peame muutma just ühistransporti. Liikuvus ja transport on üks olulisemaid küsimusi 21. sajandil. Mudel, mille järgi me linnades elame, jääb endiselt möödunud sajandisse, kui linnades oli liikumine üles ehitatud autodele."

Luksemburg läheb tasuta ühistranspordile üle tuleva aasta 1. märtsil. Bauschi sõnul on tasuta ühistransport sotsiaalne meede, mida vajab ka Euroopa üks rikkamaid riike Luksemburg. "Transport peab olema elanikele kättesaadav, nagu kodud ja puhas vesi," nentis minister. "Liikumine on inimesele põhiline vajadus. Tasuta ühistransport on kogukonna pakkumine, vastutulek sellele vajadusele."

Buss aitab kaaslinlasi mõista

Luksemburgis saab telefonirakendusest reaalajas jälgida, milliste sõidukitega ja mis teekonda pidi parasjagu kõige kiiremini kohale jõuab. Sealt annab valida ka kõige lühemaid kombineeritud ehk siis näiteks rendiratta, rongi ja bussiga sõite. Rakendus võtab arvesse ka nt peatusesse või rendiratta juurde jalutamiseks kuluvat aega.

Luksemburgi pealinn Luxembourg rajas kõige käidavamale bulvarile trammitee ja rattatee autotee arvelt. "Tavaliselt istub autos üks inimene," tõdes Bausch. "Niisiis ei tule transporti planeerides mõelda, kui palju autosid me saame paigutada teedele, vaid arvestada hoopis sellega, kui palju inimesi on vaja liigutada ühest paigast teise. Ühistransport mahutab korraga palju inimesi. Niisiis peab auto kaotama oma positsiooni number üks, nagu see praegu paraku on."

Bauschi sõnul aitab jalutamine, rattasõit ja ka ühistransport inimesel paremini märgata, mis tema ümber toimub, samuti kaaslinlastega lähemalt suhelda ja neid paremini mõista. Üksi autos sõites pole see võimalik. "Rattaga sõitmine on kasulik keskkonnale ja sõitja tervisele, kuid samuti võid sa imetleda linna ilu, märgata uuendusi ja muudatusi, mida muidu ei märkaks," rääkis Bausch. "Bussiga sõites võid sa teha arvutis tööd või lugeda hommikusi uudiseid."

Vanad vead tuleb heastada

Endine majandus- ja taristuminister, nüüd Euroopa energeetikavoliniku kandidaat Kadri Simson rõhutas kohtumisel, et päris mitmed riigid ja linnad Euroopas vaagivad, kuidas vähendada isiklike sõiduautode kasutamist ja eelistada sellele ühissõidukeid. "Selles suhtes on Eesti olnud katselava," selgitas ta. "Kui meie tasuta ühistransport on reisijaid juurde toonud, annab see kindlustunnet ka teistele riikidele, meie järgijatele."

Berliini liikluse ja energiapoliitika eest vastutav Harald Wolf rääkis, et kõigepealt peaks muutma ühistranspordi elanikele mugavaks ja siis saab ka liine osaliselt või täielikult hinnavabaks muuta. "Berliin taastab praegu trammiteid oma läänepoolses osas, mis 1960ndate autostumise tuhinas üles kisti," selgitas Wolf. "See tähendab ühtlasi, et anname tänavatel rohkem ruumi ühistranspordile ja ratturitele ning vähem autodele."

Berliin on sel aastal muutnud ühistransporti elanikele odavamaks "Meil on eripilet sotsiaalabi saavatele inimestele, langetasime nende kogu linna kuupileti hinna 36 eurolt 27-le. Lastele on ühistransport nüüd tasuta. Terves linnas ja Brandenburgi regioonis on pilet tasuta õpilastele, kes praktikal käivad. Samuti seadsime sisse spetsiaalse töölkäimise pileti, mis vähendab ühistranspordiga tööl käivate inimeste kulusid umbes 200 euro võrra aastas."

Simson nõustus Wolfiga, et ühistransport peab olema sõitjaile mugav, ja rääkis ka, mida Eesti maakonnaliinidel selleks tehti. "Eestis oli kolm uuendust, mis maakonnaliinidesse sõitjaid juurde tõid," lausus ta. "Esiteks muidugi piletivaba sõit, teiseks andsime lisaraha liinide tihendamiseks. Kui liinid sobivad inimeste igapäevavajadustega paremini, tulevad nad ka rohkem bussidesse. Samuti jätavad ühissõidukeis kasutatavad kaardid jälje, kuhu ja millal inimesed sõita eelistavad, ning see on liinide planeerijatele väga oluline."

Tasuta ühistransport aitab tööl käia ja hobidega tegeleda

Kadri Simson, endine majandus- ja taristuminister, tulevane Euroopa energeetikavolinik.

Kogu Euroopas on probleem, et kui mõni pere saab jõukamaks, ostab ta teise ja kolmandagi auto, mis pole aga hea olukorras, kus me peame süsinikusaastet vähendama. Niisiis peab mõtlema, kuidas seda olukorda muuta. Üks võimalus on maksud, mille tõttu inimesed hoiduksid liigsete autode ostmisest. Maksu võib lisada ka fossiilkütustele, mis paneks ostjad mõtlema elektriautodele. Praegu ostavad inimesed siiski uusi fossiilkütusel sõitvaid autosid.

Teine võimalus on luua selline keskkond, kus inimene ei vajagi autot. Linnas saab seda teha ühissõidukite liine ja linna planeerides. Eesti maakohtades andsime bussiliinidele lisaraha, et katta seni piletitulust tulnud osa ja panna bussid tihedamalt ning reisijatele tasuta sõitma. Lisaks hakkas meil toimima strateegia, et iga kaheksa aasta pärast tuleb vahetada bussid uuemate vastu. Uued bussid kasutavad gaasi ja biogaasi, mis on toodetud Eestis. Tänu elektroonilistele sõidukaartidele oleme saanud jälgida sõitjate numbreid – maakonnaliinidel on need kolmandiku võrra kasvanud. Pärast 2009. aasta majanduskriisi kasvas autode hulk teedel iga aastaga 5%, kuid tänu tasuta ühistranspordile on see näitaja pisut langenud.

Tasuta sõidud annavad maanoortele võimaluse olla aktiivsed ka pärast kooli ja tegeleda oma hobidega, töölkäijatele aga võimaluse töötada pisut kaugemal, elades siiski maal oma kodus.

Autode hulka vähendamata sureb õnnetustes veel rohkem inimesi

Matthew Baldwin, Euroopa komisjoni liikuvuse ja transpordi asedirektor

Euroopa transpordiga kaasnevad kulud on üüratud, triljon eurot aastas. Osa sellest saame eri maksude ja tariifide kaudu tagasi, kuid siiski ei saa rääkimata jätta liikluskahjudest. 40% on keskkonnakahjude, 30% ummikute ja 30% liiklusõnnetuste hind. Ohutu liikumine on väga oluline. 70% liiklusõnnetustes kannatanutest on jalakäijad või ratturid. Kui me suurendame  tänavatel kõndijate ning näiteks rendiratastega sõitjate arvu ühistranspordiga reisijate arvelt, kuid ei vähenda autodega sõitjate arvu, sureb veel rohkem inimesi liiklusõnnetustes.

Ühistransport aitaks ummikuid ohjata, sest sellega saab sõidutada suurt hulka inimesi. Samas hoiavad ummikud ühistransporti tagasi, sest see ei jõua püsida graafikus. Me peame selle nõiaringi murdma.

NOVIKOV: Tallinna eeskuju innustab linnu tasuta ühistransporti pakkuma

Kui enne imestasid teised Euroopa linnad Tallinna tasuta ühistranspordi üle, siis vajadus üha rohkem keskkonnale mõelda on pannud neid meist eeskuju võtma.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on Tallinna võit, et Euroopas on tasuta ühistranspordiga linnu juba sadakond. "Kui mõne aasta eest vaadati Tallinnat tasuta ühistranspordi pärast nagu teiselt planeedilt pärit linna, siis praegu mõtlevad teisedki linnad üha enam globaalsele kliimasoojenemisele ning keskkonna teemadele," rääkis Novikov. "Teised linnad on minemas sama teed. Ka terve Luksemburgi riik saab olema nüüd teistele eeskujuks." Novikovi sõnul tuleb ka Tallinnas eelistada liikluses ühissõidukeid ja rattaid, sest peamagistraalide läbilaskevõime kesklinnas on maksimaalne. "Niisiis polegi muud teha, kui peame eelistama autodele teisi transpordiviise," nentis abilinnapea. "Esimene samm Tallinnas oli tasuta ühistransport. Oleme tekitanud ka eraldi bussiradasid. Nüüd loome eraldi häid võimalusi näiteks ka ratturitele ja jalakäijatele. Juba praegu on rajatud terve hulk rattateid."

Novikov käis hiljuti Londonis tutvumas, kuidas on teised linnad reguleerinud renditavate elektritõukerataste liiklust ja parkimist. "Teised Euroopa linnad on keelanud elektritõukeratastega sõitmise paikades, kus liigub väga palju rahvast," lausus ta. "Näiteks Londoni kesklinn on niivõrd ülerahvastatud, et seal oleks nendega sõitmine ohtlik. Seetõttu kasutatakse elektritõukse Londonis  pigem metroo lõppjaamast koju sõitmiseks. Pariis aga eraldab elektritõukeratastele eraldi parkimiskohad, et neid suvalistesse kohtadesse vedelema ei jäetaks ja need kedagi ei segaks. Kõiki selliseid rattaid jälgitakse GPS-iga ning paljudes linnades sureb mootor välja, kui ratas keelatud piirkonda jõuab." Tallinna huvi on Novikovi kinnitusel see, et elektritõuksid sõidaks rattateedel rattasõitja kiirusega ja jalakäijate vahel jalakäijate kiirusega. "Meil veel elektritõukeratastega suuri probleeme pole, mis muidugi ei tähenda, et ühel hetkel ei tule nendega liikumise reegleid paika panna," selgitas ta.

Laadimine...Laadimine...