Luminor: 51 protsenti pensionikogujaist jätaks raha teise sambasse

Luminori pensioniuuringu kohaselt jätkaks pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist raha hoidmist teises sambas 51 protsenti praegustest kogujatest.

Pilt: Scanpix
Tarbija Eesti

Luminor: 51 protsenti pensionikogujaist jätaks raha teise sambasse (1)

Toimetaja: Toomas Raag

Luminori pensioniuuringu kohaselt jätkaks pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist raha hoidmist teises sambas 51 protsenti praegustest kogujatest.

Kogutud pensioniraha võtaksid suurema tõenäosusega välja madalama sissetuleku ja väiksema finantskindlustundega eestimaalased, teatas Luminor.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et pensionireform paneb vanaduspõlves rahaliselt tundlikumasse positsiooni eelkõige inimesed, kellel on niigi madalam finantsiline kindlustunne. 

Pikkani sõnul on oluline teadvustada ka seda, et inimestel, kes siiani kogusid teise sambasse, kuid nüüd soovivad süsteemist lahkuda, on esimesse sambasse kogutud vähem pensioniosakuid kui neil, kes ei ole teise sambaga kunagi liitunud. "Kui nüüd seda tasakaalustama pidava II samba säästud ära kulutatakse, on neil tulevikus veelgi raskem hakkama saada," lisas ta.

Uuringu tulemused näitasid, et raha pensionifondides hoidmise tõenäosust mõjutab vastajate sissetulek. Madalama sissetulekuga inimesed jätavad kogutud pensioniraha fondi edasi kasvama väiksema tõenäosusega kui need, kellel on keskmine või kõrgem sissetulek.

Teise pensionisamba omanikest, kelle sissetulek on väiksem kui 600 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks seal osalemist 47 protsenti. Keskmise sissetulekuga inimestest, kes saavad vähemalt 601 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 53 protsenti ning inimestest, kelle sissetulek on rohkem kui 900 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 58 protsenti.

Selgus, et valikuid mõjutab ka inimeste üldine rahaline toimetulek. Neist teise pensionisamba omanikest, kes ei tundnud eriolukorra ajal, et nende rahaline olukord on kriisiga toimetulekuks piisavalt hea, jätkaks teises sambas kogumist vaid 36 protsenti.

Peamiselt makstaks kogutud pensioniraha eest tagasi võlgu või laene ja tehtaks muid kulutusi. Väiksem osa suunaks kogutud raha ka kinnisvarasse, tähtajalisele hoiusele ning iseseisvateks investeeringuteks. 

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 524 Eesti inimest vanuses 23 kuni 59.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...