Luurejuht: täiendavate luureõiguste andmine vaieldakse selgeks kohtus

"Me ei saa sekkuda tsiviilelanike sõnumisaladusse, see nõuaks kohtu luba. Eesti territooriumil meil seda õigust ei ole, ja ma arvan, et kaitseväel seda õigust ei peaks ka olema," ütles kaitseväe luurejuht Eerik Heldna, et küberruumi jätab igaüks jälje. 

Pilt: Scanpix
Eesti

Luurejuht: täiendavate luureõiguste andmine vaieldakse selgeks kohtus (4)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Me ei saa sekkuda tsiviilelanike sõnumisaladusse, see nõuaks kohtu luba. Eesti territooriumil meil seda õigust ei ole, ja ma arvan, et kaitseväel seda õigust ei peaks ka olema," ütles kaitseväe luurejuht Eerik Heldna, et küberruumi jätab igaüks jälje. 

Kaitseväele täiendavate luureõiguste andmine vaieldakse selgeks kohtus, ütles Heldna Kuku raadiole, vahendas BNS.v

Luurevaldkonna töötajad tulevad harva avalikkuse ette oma töö sisust rääkima. Eile andis kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja Eerik Heldna Kuku raadios saatejuht Timo Tarvele aga intervjuu kaitseväe luurekeskuse tegemistest.

Heldna on endine kaitsepolitsei menetlusvaldkonna juht ja kriminaalpolitsei tippjuht, kes ligi aasta tagasi suundus tööle kaitseväkke. Eile kinnitas Heldna esimest korda, et töötab nüüd kaitseväe luurejuhina.

Heldna selgitas, et kaitseväe luurekeskuse põhitööks ongi riigi sõjaliseks kaitseks vajaliku teabe kogumine. Selle alla kuulub nii riigipiiri läheduses toimuv militaartegevus, nagu näiteks Venemaa hävitajate tegevuse jälgimine, kui ka rahvusvahelistel missioonidel meie kaitseväelastele võimalike ohtude tuvastamine ja ennetamine.

"Meie töömeetodid on eri luuredistsipliinid, on see siis signaal-, inimallika- või piltluure. Mis on konkreetsed võimalused või võimekused nende luuredistsipliinide rakendamisel, on riigisaladus," sõnas Heldna.

See, kuidas kaitseväe luurekeskus võib aga infot koguda Eesti Vabariigi territooriumil ja sellest väljaspool, erineb üsna olulisel määral. "Riigi sees on meie õigused piiratud selgelt kaitseväe julgeolekuga. Me ei saa sekkuda tsiviilelanike sõnumisaladusse, see nõuaks kohtu luba. Eesti territooriumil meil seda õigust ei ole, ja ma arvan, et kaitseväel seda õigust ei peaks ka olema," selgitas Heldna vastuseks küsimusele, milline mandaat on neil elektroonilise luure ja eriti e-kirjade sisu ja telefonivestluste ligipääsule.

Eestist väljaspool on neil aga oluliselt vabamad käed. "Kaitseväe korralduse seaduses on kirjas, et kaitseväe luure kogub selliseid signaale, mis taoliste kanalite kaudu edastatakse," kirjeldas Heldna. Ta kinnitas ka, et küberruumis on avalikult kättesaadaval – näiteks Google’ist leitaval – infol oluline roll.

Tänapäeva küberruumi jätab igaüks jälje

"Küsimus on selles, kes ja kui hästi oskab sealt eraldada kvaliteetse informatsiooni. Kõiki neid võimalusi, mida seadus annab meile informatsiooni kogumiseks väljaspool Eesti territooriumi, me kindlasti kasutame. Vastasel juhul ei oleks meie luureasutusel mõtet," sõnas ta.

Sellegipoolest kinnitas Heldna, et kaitseväes kehtib selge käsuahel ja prioriteedid, mille kohta infot on vaja, et tagada riigi julgeolek.

Kaitseväe luurekeskus soovib aga ka Eesti territooriumil laiendada oma taustakontrolli tegemise õigusi, seda küll rangelt kaitseväes või selle territooriumil töötavate inimeste suhtes. President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata seaduse, mis oleks andnud kaitseväele täiendavad varjatud jälgimise õigused, kuid Heldna sõnul on vaja see küsimus veel riigikohtus selgeks vaielda.

"Meil on niivõrd palju funktsioone, kus ilma tõhusa taustakontrollita me ei saa pakkuda ühiskonnas riigikaitse turvatunnet, et jah, need inimesed, kellega me teid kaitseme, on usaldusväärsed," selgitas Heldna. "Taustakontroll ei ole kindlasti sisemise nuhkimisaparaadi ülesehitamine," kinnitas ta.

Timo Tarve küsimusele, milline on meie luurajate koostöö teiste NATO riikide luureorganisatsioonidega ja kas meie luurajaid usaldatakse, vastas Heldna, et Eesti on igati võrdväärne partner. Koostööd tehakse väga palju, kuna teisiti ei oleks ühises kaitseruumis võimalik.

"Eesti ei ole ainult tarbija ei luures ega mitte mingis muus kaitseväe distsipliinis. Me saame väga palju seda, mida küsime, ja need, kes meie käest oskavad küsida, neile saame väga palju ka anda," avas ta saladusekatet. "Võin öelda, et meie luurajaid hinnatakse. See ei kehti kitsalt vaid kaitseväe luurajate puhul, tegelikult on Eesti riigiaparaadi jõustruktuurid tervikuna väga kõrgelt hinnatud. Tõsiselt. See pole enesekiidu jutt, see lihtsalt on nii," lausus Heldna.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...