MA POLE TURIST, MA ELAN SIIN: külaliskorterite mull võtab kohalikelt elanikelt hingamisruumi

"Olen kulutanud kokku tunde, et teha külalistele selgeks, et koridoris ei suitsetata ja prügikott käib prügikonteinerisse, mitte ukse taha," kirjeldas Vanalinna Seltsi liige Ville Jehe kokkupuuteid oma kodumaja külaliskorterite asukatega. 

Pilt: Albert Truuväärt

MA POLE TURIST, MA ELAN SIIN: külaliskorterite mull võtab kohalikelt elanikelt hingamisruumi (9)

Virkko Lepassalu

"Olen kulutanud kokku tunde, et teha külalistele selgeks, et koridoris ei suitsetata ja prügikott käib prügikonteinerisse, mitte ukse taha," kirjeldas Vanalinna Seltsi liige Ville Jehe kokkupuuteid oma kodumaja külaliskorterite asukatega. 

Linnavalitsuse ettepaneku kohaselt peaks nüüd külaliskorteri pidaja saama oma ettevõtluseks 2/3 ühistu liikmete nõusoleku, sest massiline külaliskorterite pealetung mõjutab linnaelu rohkem, kui esmapilgul paistab.

Loomulikult pole ettevõtja Ville Jehe ainus, keda külaliskorterid häirivad. Tallinnas on neid eriti rohkelt lühikeseks ajaks turistidele välja üürimiseks soetatud just merele lähedamates uusasumites. Reklaamid näitavad, et valik on lai, sest loetud aastatega on külaliskorteritest saanud tõeline moeäri. Mida arvavad kohalikud inimesed, sellest reklaamid muidugi vaikivad.

Vaesed tudengid lõid globaaläri

Kui 2007. a lõid kaks koolivenda San Franciscos Airbnb majutusplatvormi, näis eesmärk õilis: turgutada jagamismajandust ja pakkuda soodsat hommikueinega ulualust kehvemal järjel ränduritele. Turistid sulanduksid rohkem kohalikku keskkonda, näeksid kohaliku rahva elustiili ja saaksid hotellist odavama majutuse. Teisalt oleks korteriomanikel ajal, mil nad puhkusel või komandeeringus viibivad, võimalik korteri rendilt tulu teenida.

Nüüdseks on külaliskorteritest sugenenud üle ilma globaalne tööstusharu, Airbnb asutanud vaestest tudengitest aga mõjukad miljardärid. Ühtlasi on mulli paisumisega kaasnenud suurlinnade südalinnade muutumine hingetuteks turistilõksudeks. Kohalikud elanikud kipuvad pagema. Neil on lihtsam oma korter külalistega majandavale kinnisvarafondile maha müüa, kui üritada elada mõnes sisuliselt hotelliks muudetud elumajas, kus aina tullakse ja minnakse – lärmist ja reostamisest rääkimata.

Just isiklikud kogemused ajendasid Jehet saama üheks majutusasutuste litsentsimise eestseisjaks. "Vanalinnas on külaliskorterid jaotunud ühtlaselt üle kogu piirkonna," mainis ta. Mõnes majas on enamik kortereid mõeldud külalistele ja ühes Vene tänava majas kavatses keegi korteriomanikest enne kriisi korterit müüa, sest ei talunud pidevalt vahelduvaid külastajaid.

"Ajalugu on selline, et elanikud on välja kolinud, hakanud ise külalistele üürima, ja ühel hetkel, kui asi hakkab arenema, on lühimajutuse firmad need kokku ostnud," väitis Jehe. "Mida rohkem leidub majas lühimajutuse kortereid, seda vähem tahavad sinna minna püsielanikud. Kust see piir jookseb, mis lahutab hotelli elamust? Kui tunnetuslikult märkad, et neljandik kuni viiendik kortereid on maja lühimajutuse päralt, siis on see juba väga hotelli moodi. Elanikud sinna enam kortereid ei osta, vaid kipuvad välja kolima."

Jehe viitas veel, et majas asuvad külaliskorterid langetavad teiste elanike jaoks nende kinnisvara väärtust igas mõttes. Sageli ei peitu näilise korratuse taga isegi külaliste viisakusetus või lohakus, vaid kultuurilised erinevused. Kui kümnene seltskond üürib ühe korteri, võtmeid on üks ja öösel hakatakse ükshaaval linna pealt ulualla tilkuma, siis ei tajuta, et see võiks kuidagi ümbritsevaid häirida.

"Kui sa ostad korteri, siis eeldad, et see on ikkagi kodu," lausus  Jehe. "Ühistutes ikka tekib konflikte ja väikesi hõõrumisi, kui puhas see koridor peab olema. Ja kuidas võib asju siia-sinna jätta. Ja nüüd sa kujutad ette, et see on osaliselt hotell. Hotelli külastaja on seal kaks päeva ja rohkem võib-olla mitte kunagi enam. Tema vaade on hoopis teine kui püsielanikul ja firma, kes on selle korteri omanik – teda lihtsalt pole seal. Olen kokku tunde  kulutanud, et teha külalistele selgeks, et koridoris ei suitsetata ja prügikott käib prügikonteinerisse, mitte ukse taha."

Eelmisel nädalal saatis linnapea Mihhail Kõlvart peaminister Jüri Ratasele kirja, milles soovis muuta turismiseadust viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on andnud selleks litsentsi. Üheks tingimuseks oleks, et konkreetses korteris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku 2/3 korteriühistu liikmetest.

2018. a alguses, kui äri külaliskorteritega oli parasjagu tuult tiibadesse saamas, oli Tallinnas Eesti suurimas kinnisvaraportaalis pakkumisel ligikaudu 1100 üürikorterit, lühiajaliseks üüriks mõeldud kortereid portaalis leidus juba pea 600. 2019. aastal oli platvormi Airbnb.com vahendusel pakkumises u 4500 eri  lühiajalist rendipinda: nelja aastaga on see arv kasvanud ligikaudu 2,3 korda.

"Sagedased on olukorrad, kus külaliskorterites viibijad ei suhtu ühiskasutatavasse varasse heaperemehelikult (nt trepikojad ja lift), prügi ei sorteerita, müratase on võrreldes püsielanikega asustatud korteritega oluliselt kõrgem ja öörahust ei peeta kinni. Sagedased on korteripeod, suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohtades, jäetakse vedelema suitsukonisid jne," kirjutas  Kõlvart Ratasele.

Kui küsida, miks arutleda külaliskorterite litsentseerimise üle just praegu, ehkki see mull on paisunud viimased paar aastat, siis praegu oleks hea aeg ümberlülituseks. Seoses kriisiga liigub turiste niikuinii väga vähe.

Peamiselt on muudatuste vastu külaliskorterite pidajad ise.

Nii kurtis väikeinvestor Kaspar Kissa ERR-ile, et plaan annaks suurima löögi väikeinvestoritele või nn üksiküritajatele. Tema hinnangul on saada ühistu käest 2/3 nõusolekut, kui näiteks väikeinvestor on ostnud endale üürikorteri üheksakordsesse majja, põhimõtteliselt võimatu missioon. Siinkohal olekski kõige suurem löök ühe-kahe korteri väikeinvestoritele. Tuuakse veel esile, et see piiravat ettevõtlusvabadust inimeste jaoks niigi keerulisel kriisiajal.

Rahurikkujate korterit saab sundvõõrandada

Skeptiliselt suhtub litsentsinõudesse näiteks jurist Merike Roosileht õigusbüroost HUGO.legal.

Ta märkis Pealinnale, et korda rikkuvaid üürilisi saab ohjata juba praegugi – lähtudes korteriomandi- ja ühistuseadusest. Selleks tuleb koguda ühistu liikmetel kokku kõik tõendid korra- või rahurikkumise kohta: pildistada reostatud kohti ja fikseerida näiteks politsei väljakutsed. Tuleb hoolega tõendeid koguda. Siis saaks algatada kohtus korteri omanikult sundvõõrandamise. See võtab küll aega, aga on teostatav.

"Siin võib tekkida ka vastuolu põhiseadusega," kõneles Roosileht  külaliskorteri litsentsimisest. "Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, käsutada ja kasutada."

Tema arvates tõstetakse liigselt esile negatiivseid näiteid. Mõnel juhul näiteks vanalinnas külaliskorterid hoopis vääristavad ümbrust, haldusfirmad koristavad seal uksetaguseid ja üldruume rohkem kui tavaühistus.

Hotellide juhid loomulikult pooldavad konkurentidele reeglite kehtestamist.

"See on väga hea algatus," sõnas hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp, kelle sõnul pakuvad külaliskorterid ebaausat konkurentsi. "Hotell nõuab väga suuri investeeringuid, kõigi nõuete täitmist kontrollitakse pidevalt. Turu reguleerimine on tervitatav ja see on kohaliku omavalitsuse ülesanne."

Vestlusest vanalinnas Vene tänaval asuva ühe maja ühistu juhatuse liikme Erik Karjusega selgus, et tema küll pooldaks korraloomist. "Põhjus ikka seesama: hooletus, lärm, võõrad inimesed," ütles ta. "Püsielanikud oleksid paremad."

Maailmas liiguvad suurlinnad kodumajutuse kindlatesse raamidesse surumise teed, et kogukond linna südametes säiliks ja teatud piirkonnad sisuliselt turismialadeks ei muutuks.

Turistide hulgas ääretult populaarse Amsterdami südalinna kohta kirjutatud reeglitest võib lugeda, et oma elamispinda võib välja rentida vaid kohalik elanik ise ja mitte rohkem kui 30 päeva aastas. Muidu loetakse see äritegevuseks, mis pole lubatud.

Kui keegi tahab turistide majutamisega enda korteris pidevalt tegeleda, on lahendus väga lihtne: tuleb asutada ametlik öö-hommikusöök-tüüpi hostel.

Korraga ei tohi enda korteris pinda rentida rohkem kui korraga neljale külalisele ja renditav korter tuleb seada vastavusse tuleohutusnõuetega. Samamoodi nagu hotellide külalised, on ka külaliskorterite tarvitajad kohustatud tasuma turismimaksu. Korra rikkumistest külaliskorteris saab rahulolematu naaber vm isik teatada linna infotelefonile. Vastutab mõistagi omanik.

Kui palju kaotatakse maksutulu?

"Kui me jätaks selle valdkonna reguleerimata, siis tekib ühel hetkel olukord, kus hotellid on asendunud lühimajutusega," nentis litsentsimist toetav ettevõtja Ville Jehe. "Ja kui juhtub esimene põleng või mingi muu suurem jama, siis avastatakse, et oi-oi, meil pole mingeid nõudeid, mis võinuks selle õnnetuse ära hoida."

Omaette tahu Airbnb taoliste platvormide puhul moodustab küsimus: kui palju riik kaotab maksutulu? Tegelikult oleks seda võimalik teada saada vaid üleilmse platvormi peakorterilt andmeid saades – mida aga ei anta.

Umbes kaks aastat tagasi käivitas platvorm üleilmse kampaania korterite väljaüürijatelt maksude korjamiseks. Detsembris 2018 presenteeriti lahendust ka Eestis maksu- ja tolliametis (MTA). Põhimõtteliselt saab üürile andja raporteerida platvormi kasutades MTA-le enda üüritulust. Kuid tegemist on siiski vabatahtliku võimalusega makse maksta.

Mingi mõju Airbnb kampaanial siiski oli. "Eelmisel aastal saatsid Airbnb kodumajutuse osas andmed eeltäitmiseks 482 inimest," kommenteeris MTA kõneisik Reet Pärgma. Aasta varem ehk 2018. a oli eeltäidetud andmeid peaaegu kaks korda vähem.

Sel taustal tasub veel kord meenutada, et kriisi eel pakuti Airbnb-s ligikaudu 4500 ajutist rendipinda.

Külaliskorter peaks vastama tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele

Linnavalitsuse ettepaneku järgi võiks turismiseadusesse kirja panna ühtsed nõuded külaliskorteritele – sealhulgas tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele.

"On oluline, et ei tekiks olukord, kus osast piirkondadest kaob kohalik elu, sest pidevalt vahetuvate naabrite keskel ei teki kogukonna- ja kodutunnet ning elu on ebaturvaline," lausus linnapea Mihhail Kõlvart.

 

Litsentsi taotlejaks võib olla korteriomandi omanik või korteriomandi omaniku poolt litsentsi taotlemiseks volituse saanud isik. Litsentsi saamise eeldus oleks:

• terviseameti ja päästeameti kinnitus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele;

• litsentsi taotleja enda kinnitus selle kohta, et korter, kus soovitakse majutusteenust osutada, vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele miinimumnõuetele;

• korteriühistu 2/3 liikmete nõusolek, et konkreetses korteris majutusteenust osutatakse.

• Litsentsi taotlemisel maksaks litsentsi taotleja ühekordset litsentsitasu, mis kuluks registri pidamiseks ja järelevalveks. Litsentsi väljastamisel kehtiks litsents kolm aastat selle andmisest arvates.

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...