Maailma lionite juht Robert E. Corlew: keskklass on välja tõrjutud ja rikkad saavad üha rikkamaks!

"Oleme töötanud ka maavärinate ja tsüklonite piirkonnas, aidates otsida kadunud inimesi," lausub maailma suurima heategevusorganisatsiooni, Lions-klubide juht Robert E. Corlew ehk Bob, nagu ta end kodusemalt kutsuda lubab. Tema sõnul pole vahet, kus riigis nad head teha üritavad: "Kas maad juhib kuningas või diktaator, kas maa on demokraatlik või mitte, on see kapitalistlik või sotsialistlik riik – meie eesmärk on teha head ja teenida inimesi."

Maailma lionite juht Robert E. Corlew: keskklass on välja tõrjutud ja rikkad saavad üha rikkamaks! (2)

,

"Oleme töötanud ka maavärinate ja tsüklonite piirkonnas, aidates otsida kadunud inimesi," lausub maailma suurima heategevusorganisatsiooni, Lions-klubide juht Robert E. Corlew ehk Bob, nagu ta end kodusemalt kutsuda lubab. Tema sõnul pole vahet, kus riigis nad head teha üritavad: "Kas maad juhib kuningas või diktaator, kas maa on demokraatlik või mitte, on see kapitalistlik või sotsialistlik riik – meie eesmärk on teha head ja teenida inimesi."

Teid paneb vist üha enam mõtlema, et rikkad saavad üha rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks?

Ma arvan, et see on tõsi. Niinimetatud keskklass on sageli välja tõrjutud ja rikkamad saavad rikkamateks. Ma muidugi sooviksin, et see poleks nõnda. Meid, lioneid, on peetud keskmiselt rikkamateks, kuid ausalt öeldes on meil rohkesti ka rahalises mõttes tagasihoidlikke liikmeid. Kuid kõigi nende süda ütleb, et tuleb midagi anda – kui sa oled võimeline millegi andmiseks, olgu siis ajalises või rahalises mõttes. Igal juhul see suundumus, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks, siis ehk taandub. Oluline, et me kõik tunnetaksime oma kohust, oma vastutust. Meie kõik, kes me oleme lionid – meile on omane kirg teisi aidata.

Kui oluline on lionitele, et riik on ka ise sotsiaalne, nõrgemaid aitav? Kuidas sujub koostöö eri riikide valitsustega?

Kas maad juhib kuningas või mõni diktaator, kas maa on demokraatlik või mitte, kas see on kapitalistlik või sotsialistlik riik – sel pole vahet, sest lionid on nagu usk teha midagi head. Ma külastasin hiljuti ühte üsna väikest maad, kus valitsus ütles, et nemad kannavad ise hoolt kõigi vajaduste katmise eest. Et neil ei ole seda organisatsiooni vaja, et see inimesi aitaks. Kuid lionid ütlesid, et sel juhul me tahaksime anda raha mõne teise vaese maa jaoks, mis vajab abi. Ei ole küll palju selliseid riike ilmas, nagu see. Samas on seal inimesi, kes surevad haigustesse, näiteks viletsate sanitaartingimuste tõttu. Ehk siis – kui mõnes riigis valitseb tõrjuv suhtumine MRÜ-desse, mis seal ikka: lionsid on seadust austavad kodanikud.

Me tegutseme seega maades, mida valitsevad väga eriilmelised valitsused.  Ainus, mis tõeliselt loeb lionitele, on see, kui valitsus aitab ja on nõus meiega koostööd tegema. Isegi mõnedes riikides, kus valitsusel on hoiak, et nad ei taha tegutsemas näha välismaa MTÜ-sid, on tõepoolest suurepärane, kui valitsus tuleb meid toetama ja ütleb ühe või teise asja puhul, et see peaks saama tehtud. Meil ehk siis riigil pole ressursse,  et see ära teha, kuid see peab saama tehtud. See on suurepärane võimalus lionitele – panustada oma tööjõuga või dollaritega.
Lionid on kahtlemata väga mainekas organisatsioon, kuid ehk räägite ka mõnest varjuküljest, mis heategevusega kaasneb.

Kõige tähtsam on, et lionid eksisteerivad, et teenida. Meie moto ongi: me teenime. Ja selle aasta loosung on, et olgu uus mägi, mida mööda ronida, seega me otsime uusi võimalusi. Uusi väljakutseid.

Otsime uusi inimesi, keda aidata, uusi teid, mil viisil neid aidata. Mõnel maal, kui aus olla, on lionid isegi  kõige prestiižikam organisatsioon. Me oleme aga töötanud ka tsüklonite piirkondades, kus torm on paljud hooned hävitanud. Oleme olnud kohal, aitamaks otsida kadunuid ja osaleda ülesehitustöödel. Olime näiteks ühes hirmsas maavärina piirkonnas, kus tegutses enam kui 15 000 lionit. Nii et me mitte ainult ei naudi üksteise seltskonda, vaid kui vaja, teeme rasket ja musta tööd. Ja see on kõige fantastilisem, et meil on võimalus ise käed külge panna ja kedagi aidata.  Lioni puhul on tegemist inimesega, kes on valmis vajadusel ja otsesel viisil kohe käed külge lööma. 

Mis on peamine stiimul, miks inimesed üldse tegelevad heategevusega?

Ma arvan, et peamine on selline põhiuskumus, et teise inimesega tuleb käituda nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutakse. Siis muutud ka ise paremaks. Nad saavad hea tunde kellegi teise jaoks asjade või olude parandamisest. Lionite puhul, nagu juba enne mainisin, tuleb mängu asjaolu, et nad naudivad üksteise seltsi, ühistegevust. Klubi töötab ühiselt, et välja mõelda kogukonda toetavaid projekte. 

Kuidas sattusite Tallinna?

See visiit Eestisse tuleb käituda. Ma tulin, sest tahtsin külastada Lions-klubide liikmeid teie maal ja muidugi näha nende ettevõtmisi, mida nad on korraldanud kogukonna teenimiseks. See on olnud väga edukas külaskäik, kõik on olnud väga soojad, sõbralikud ja külalislahked. Ma tulin Eestisse ka sellepärast, et lionite liikumine rajaneb siin tugeval põhjal, liikmeid on rohkem kui 1300. Lions Internationalil ehk meie klubide ühendusel on peaaegu 1,5 mln liiget 210 maal ja umbes 47 000 lionite klubi üldse kokku.

Osalesin täna näiteks mõnede pargipinkide avamisel linnas. Tore on näha tööd, mida lionid on siin teinud. Olen külastanud presidendina 50 riiki ja asepresidendina enam kui sadat. Ma külastan muidugi ennekõike maid, kus lionite püüdlused on enim silmapaistvad.

Teil on traditsioon pinke paigaldada, miks on see oluline?

Lionid töötavad projektidega, mida me nimetame pärandprojektideks. Pärandprojekt tähendab, et see aitab kogukonda, aga samas on pikaaegne kogukonna aitamine.  Midagi sellist, et ka kümne, 15 või 20 aasta pärast inimesed võivad tulla, vaadata ja öelda: see on midagi, mida lionsid on korda saatnud. Pargipingid kindlasti aitavad inimesi. See võib olla küll väike asi, kuid aitab inimestel puhata, loodusest rõõmu tunda. 
 
Lionite liikumine on tugev nii rikastes kui ka vaesemates maades

Lionite juht Robert E. Corlew ütles, et kui vaesemates riikides on heategevus rohkem õhinapõhine, siis rikkamates rahapõhine, samas pingutavad lionid igal pool ühtemoodi.

"Mulle on olnud üllatav, lausa hämmastav, kuidas paljudes vaesemates maades on inimesed töötanud selle nimel, et teisi toetada," lausus Bob Corley. "Vaesemates maades on olnud inimesed väga õhinas teiste aitamisest, isegi siis, kui neil endil pole materiaalseid võimalusi selleks. Ma arvan, et see teebki meist suure perekonna, et me oleme igal pool lionid sõltumata sellest, kui vaesed või rikkad me oleme. Et teha meie kogukond ja kogu maailm paremaks.  Muidugi – me oleme mittetulundusühing ja mõnigi rahasumma meile tuleb mõnest rikkamast riigist: Jaapanist, Taiwanilt või Lõuna-Koreast. Nendes riikides annetavad lionid rohkem. Kuid samal ajal tehakse ka väiksemates, vaesemates ja arenevates maades samuti annetusi, proportsionaalses mõttes on ka nende antud osa tasakaalus."
 

Eesti lionid toetavad aastas abivajajaid mitmesaja tuhande euroga

Kõik kogutud annetused jagavad lionid laiali, mitte ei kasuta neid oma klubi ülalpidamiseks.

Lions-klubi Eesti piirkonna kuberneri Raivo Kokseri sõnul toetas näiteks üks Tallinna klubidest Maarja küla ligi 20 000 euroga. Kui arvestada ühe klubi keskmiseks rahaliseks panuseks 3000 eurot aastas, siis toetatakse abivajajaid aastas 150 000-200 000 euroga. Kokser märkis, et sama oluline kui rahaline panus, on siiski ka lionite füüsilised töötunnid abivajajate heaks, näiteks on pandud käed külge "Kodutunde" saate jaoks, kus renoveeritakse abivajajate kodusid.

"Meie oluliseks missiooniks on sidususe loomine ühiskonna eri kihtide vahel," lausus Kokser. "Tasuks ka toonitada, et erinevalt mõnestki teisest heategevusorganisatsioonist ei kasuta meie kogutud rahast mitte midagi enda klubi ülalpidamiseks – kõik, mis kogutakse, jagatakse abivajajatele laiali. Omaenda tegevust rahastame vaid liikmemaksust." Sageli kasutavad heategevusorganisatsioonid 40-60% kogutust iseenda ülalpidamiseks. Lionitel leidub liikmeid ka valitsusringkondades, näiteks kuulub nende hulka rahandusminister Sven Sester ja riigikogu liige Viktor Vassiljev. Üldse on riigikogus 7-8 lionsit.

Märkimaks rahvusvahelise Lions-liikumise sajandat aastat, paigaldas Tallinna vanalinna klubi kontradmiral Johan Pitka mälestussamba juurde Toompea ja Wismari tänava nurgale kolm heateopinki. Kaks pinki tähistati vanalinna Lions-klubi sildiga, kolmas sai Eesti Lions-liikumise ühe eestvedaja Matti Klaari nimesildi. Pinkide avamisel osales ka Kesklinna vanem Taavi Pukk, kes kiitis lioneid tehtud töö eest. "Tänu lionsite algatusele ja Kesklinna valitsuse abile sai jälle ilusamaks ka üks nurgake Tallinna kesklinnas. See on lõvidelt kena kingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks."

Üldse paigaldavad Lions-klubid oma liikumise 100. aastal üle Eesti kokku sada heateopinki. Hirvepargis tervitas kokkutulnuid ka Lions Clubs International’i president Robert E. Corlew. Pargipinkide vajadus ja asukohad selguvad koostöös kohalike omavalitsustega. Valdavalt paigutatakse pingid koolide ja külakeskuste juurde ning ka mõnesse olulisse EV 100 tähtsündmusega seotud paika.
Praegu on Eestis 61 Lions-klubi ja kuus Leo-klubi nelja regiooni kümnes tsoonis, ühendades ühise mõtteviisi alla enam kui 1300 lionit ja leod. Riigikogu esimees Eiki Nestor tunnustas kohtumisel Robert E. Corlew´ga lioneid, nimetades nende tegevust väljapaistvaks.
Alates 1968. aastast on Lions-klubide juurde loodud rahvusvaheline fond toetanud heategevust üle maailma 708 mln dollariga. Lionite rahvusvaheline fond on The Financial Timesis hinnatud kaalukuselt esimeseks mittetulundusühinguks.
 
 
 
 
 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...