Maanteeamet palub liiklejatelt kannatust väiksematel riigi kruusateedel sõitmisel, sest saabunud kevadiste ilmade tõttu on osa teid sõiduautodega raskesti läbitavad.

Maanteeamet on probleemiga kursis ja teeb koos hooldeettevõtjatega kõik endast oleneva olukorra parandamiseks, teatas ameti pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Kuid madalate, läbivettinud ning ebapiisava koostise ja paksusega kruusakihi korral on tõhusate meetmete tarvitusele võtmine kuni muldkehade tahenemiseni keeruline, vahendas BNS.

Kruusateede muldkehad on paljudel juhtudel välja ehitamata või rajatud vanadele muldkehadele, millel puudub korralik filtratsioon. Olukorda on võimalik leevendada ja seda tehakse, kuid igale poole jõudmine võtab aega, teatas pressiesindaja. Kõige efektiivsem ja kiireim moodus kruusatee katte hooldamiseks on selle hööveldamine, ent enne alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine. Märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.

„Kahjuks on selle aasta ilmastikuolud kruusateede jaoks keerulised,“ ütles ameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa. „Viimati oli nii pehme talv kolm aastat tagasi.“

Lisaks sellele mõjutab teede seisukorda oluliselt ka see, kas raskevedusid tegevad ettevõtted peavad kinni massipiirangutest. Kui seda ei tehta, võib tee muutuda läbimatuks ning selle taastamine on aeganõudev ja kulukas.

Igal aastal teostatakse ka kruusateede remonte, tänavu ligikaudu 300 kilomeetril. Eelnevalt vaadatakse üle raskesti läbitavad ja muud remonti vajavad teelõigud ning vajadusel korrigeeritakse remondinimekirju. Maanteeamet püüab probleemsemate teede remondivajadustega veel käesoleva aasta remondikavade koostamisel arvestada.

Maanteeametilt on küsitud, millal viiakse kõik kruusateed katte alla. Seda on amet aastate jooksul ja ressursside olemasolul teinud. Elanike nõudlus selles osas on märkimisväärselt suurem kui maanteeameti võimalused. Kruusatee suvise hooldamise kilomeeter maksab keskmiselt 850 eurot aastas. Kuna rahaline ressurss on piiratud, siis mõjutab see valikuid.

Tolmuvabade katete rajamise ja püsimise eelduseks on aastaringne kandevõime olemasolu, st toimivat veterežiimi piki ja põikkraavide näol ning piisavate dreenivate omadustega muldkeha ja kruuskatet.

Siiani on riigimaanteedel ehitatud tihedama tee-äärse asustatusega lõikudele tolmuvabu kergkatteid, eesmärgiga parandada just sealsete elanike elukeskkonda. Samas ei saa teeomanik anda garantiid, et rajatud kattekonstruktsiooni ei teki lähiaastatel ühtegi deformatsiooni – nagu nimetus ütleb on tegemist kerge katte-konstruktsiooniga, mis ei ole mõeldud suure hulga raskeliikluse jaoks ja mis kevadise maa sulamise ajal on eriti tundlik.

„Maanteeamet soovib kindlasti kõikide teede paremaks muutmist, ent valikute tegemisel tuleb lähtuda ka liiklussagedusest teel – kas pöörata rohkem tähelepanu teele, kus sõidab ööpäevas 20 või 200 autot,“ rääkis Kuldmaa.

Siiski tuleb praeguses olukorras arvestada, et teedele tuleb seada massipiiranguid, vältimaks nende veelgi suuremat kahjustamist ja maanteeamet loodab, et raskevedusid teostavad ettevõtted nendest kinni peavad.