Maaülikooli teadlased järjendasid säga genoomi

"Järjestatud säga genoomi võimaldab teadlastel kiiremini üles leida just need geenivariandid, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega ja haigusresistentsust," rääkis Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Maaülikooli teadlased järjendasid säga genoomi

Toimetaja: Sandra Lepik

"Järjestatud säga genoomi võimaldab teadlastel kiiremini üles leida just need geenivariandid, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega ja haigusresistentsust," rääkis Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross.

Maaülikooli teadlaste juhtimisel järjendati uue põlvkonna sekveneerimisstrateegiat, kasutades esmakordselt Euroopa säga (Silurus glanis) genoom, vahendas BNS. 

Säga geneetilist koodi uurides loodavad teadlased paremini mõista säga ülikiire kasvu, hea isu ja pikaealisuse saladusi.

"Järjestatud säga genoomi võimaldab teadlastel kiiremini üles leida just need geenivariandid, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega, haigusresistentsust ja teisi vesiviljeluses olulisi tunnuseid ning rakendada moodsa genoomselektsiooni meetodeid nende tunnuste parandamiseks," ütles uuringut juhtinud Gross.

Tema juhtimisel käivitati 2017. aastal maaülikooli vesiviljeluse õppetoolis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahastatud innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on arendada Eestis välja ja optimeerida säga kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia ning selgitada välja parimate kalakasvatuslike omadustega ja geneetiliste näitajatega populatsioonid.   

Uuringus osalenud vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on säga genoomi suurus võrreldav teiste luukaladega (800 miljonit aluspaari) ning sisaldab natuke rohkem kui 21 000 geeni. Ta lisas, et järjestatud genoom on hüppelauaks edasistele uuringutele, mille eesmärk on juba otseselt lahendada säga vesiviljelusega seotud kitsaskohti.

Vasemägi tõi välja ka panuse looduskaitsesse. "Eesti asub säga levila põhjapiiril ja säga kuulub meil kaitstavate liikide teise kaitsekategooriasse. Viimaste aastate leiud piirduvad enamjaolt Emajõe ja Peipsi-Pihkva järvega. Samas, säga asurkondade geneetilise mitmekesisuse kaitsmiseks on väga oluline mõista nende geneetilist tausta. Järjestatud genoom võimaldabki saada usaldusväärse vastuse, mille poolest on Eesti säga eriline ning kas genoomis leidub molekulaarse kohastumise jälgi," selgitas Vasemägi.

Töö tulemusi kirjeldav teadusartikkel avaldati ajakirjas G3: Genes, Genomes, Genetics ning uuringuid toetas Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Laadimine...Laadimine...