Madis Veskimägi: kui perearst tahab teha sisulist tööd, võib temast saada kriminaal

"Eesti meditsiinikorraldus on sisuliselt absurdne, see ei ole mitte vajaduse- ega mõistuse-, vaid äripõhine," tõdeb perearst Madis Veskimägi, kes ei imesta sugugi, et haigekassa on selles olukorras jõudnud enam kui 30 miljoni euro suuruse poolaasta puudujäägini. "Kui perearst tahakski teha sisulist tööd, siis pole see võimalik, kui ei riku juhtumisi mitmeid seadusi ja ei riski saada kriminaalkurjategijaks."

Pilt: Scanpix

Madis Veskimägi: kui perearst tahab teha sisulist tööd, võib temast saada kriminaal

Virkko Lepassalu

"Eesti meditsiinikorraldus on sisuliselt absurdne, see ei ole mitte vajaduse- ega mõistuse-, vaid äripõhine," tõdeb perearst Madis Veskimägi, kes ei imesta sugugi, et haigekassa on selles olukorras jõudnud enam kui 30 miljoni euro suuruse poolaasta puudujäägini. "Kui perearst tahakski teha sisulist tööd, siis pole see võimalik, kui ei riku juhtumisi mitmeid seadusi ja ei riski saada kriminaalkurjategijaks."

Rünnak ühe maa-arsti röntgeniaparaadi vastu sooritati seaduse täie karmuse ja ametkondlikkuse kogu jõuga. Kuupäev kalendris näitas 1. juunit 2016. Nüüdseks on "asjaomased" Tõstamaa perearsti Madis Veskimägi röntgeniaparaadi "kuritegelikku juhtumit" seega menetlenud juba üle nelja kuu. Nii keskkonnainspektsiooni kui ka keskkonna- ja terviseameti eestvõttel mähiti kurja juur ehk perearst Veskimägi röntgeniaparaat tervisekeskuses hoiatavatesse punastesse lintidesse, justnagu olnuks tegu tõsise roimapaigaga.

Tohtrile endale anti armuliselt teada: kui ta suud pruugib, saadetakse üldse 48 tunniks plate peale. Edasi ootas tohtri truud abimeest röntgeniaparaati ees osadeks lõhkumine. Ametkondlikule rünnakule oli eelnenud omakorda Veskimägi pikk asjaajamine kõikvõimalike ametkondadega, et talle siiski antaks tolle õnnetu seadme kasutamise luba. Aga kõik see sumbus kuhugi bürokraatia sohu.

Terviseamet kommenteeris malbelt, et Tõstamaa tervisekeskusel pole luba enamaks kui vaid üldarstiabi osutamiseks. Radioloogilisteks protseduurideks on aga tarvis eriarstiabi tegevusluba, mida mainitud tervisekeskusele ei ole võimalik välja anda.

18 aastat võis röntgenipilti teha, enam mitte

Keskkonnaametil oli sellele loole sama huvitav vaatenurk. Nemad teatasid, et arst peaks röntgenipildi tegemiseks olema "kiirgustöötaja". Mõistagi ei ole perearst "vastava kvalifikatsiooniga kiirgustöötaja", keda tohiks aparaadi ligi lasta. Sest mine tea, mis võib juhtuda. 18 aastat on ta selle abil küll inimesi ravinud, kokku oli tehtud umbes 10 000 uuringut, sest varem seadus lubas seda. Nüüd aga enam ei luba, ja mine tea, mis järgmise 18 aasta jooksul äkki aset võib leida.

Tõstamaa lihtinimese jaoks tähendab see kõik, et kui näiteks jalg on katki kukutud, tuleb siirduda 50 km kaugusele Pärnusse eriarsti manu, selle asemel, et lasta pärast röntgenipildi tegemist kohapeal perearstil jalg kipsi panna ja luu terveks kasvatada.

Veskimägi kolleeg Andrus Loog kirjutas Facebookis: "Absurdne. Kui Madis Veskimägi sõidab 50 km ja teeb Pärnu haigla EMO-s valvet, siis ta on igati pädev pilte hindama. Tõstamaal ei ole."

Kui nüüd keegi arvab, et ehk võis aparaat kuidagi vigane olla, siis nii see pole. Röntgenseadme viimase kvaliteetmõõdistamise tegid alles detsembris 2015 ära Tartu ülikooli meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika keskuse spetsialistid.

See lugu "pidulikult hukatud" röntgeniaparaadiga meenub vilunud maatohtrile Veskimägile nüüd alatasa. Nimelt siis, kui meediast jõuab temani järjekordne nutt ja hala justnagu kohe-kohe pankrotti siirduvast haigekassast ja tolle enam kui 30 mln euro suurusest poolaasta puudujäägist.
Kahjuks ei ole Veskimägi kunagi huvitunud poliitikukarjäärist. Tema rõõm on, nagu laulus öeldakse, elust endast: lihtsa maatohtri rõõm inimesi aidata. Isegi 90ndate esimesel poolel, äsja ülikooli lõpetanud noore tohtrina ei huvitunud ta suuremalt edasipürgimisest mõnes keskuses, ammugi veel välismaal, vaid valis rahulikult tšehhovliku maa-arsti karjääri.

Haigekassa suure miinuse side Veskimägile kuulunud, aga "ära tapetud" röntgeniaparaadiga on väga lihtne.

"Umbes 2/3 eriarsti juures käijatest ei peaks seal tegelikult käima," räägib Veskimägi. "Eriarstile tuleks suunata ainult need patsiendid, kes seda ka tegelikult vajavad." Tõstamaa perearsti tees on iseenesest lihtne: "80-90% tööst saab tegelikult teha ära esmatasandi arstiabi ehk perearst, aga seda vaid juhul, kui tal on olemas diagnostikaseadmed, nagu näiteks toosama röntgeniaparaat. Seega väidangi, et umbes 30% haigekassa rahast kulutatakse ära ebaefektiivselt. Või siis teisiti öeldes – kui lasta perearstidel rohkem toimetada, hoiaksime kokku 30% ressursist."

Kui lugejad nüüd meenutavad omaenda perearsti külastusi, siis sageli minnakse sinna saama vaid saatekirja eriarstile. Perearst kirjutab heal juhul välja mõne tableti ja mõõdab vererõhku, tublimad käivad mõistagi koduvisiitidel pensionäre lohutamas. Aga kui on mingi vähegi tõsisem probleem, kirjutatakse välja saatekiri eriarstile.

Kui nüüd tulla veel korra tagasi röntgenirüüste juurde, siis Veskimägi kolleeg Andrus Loog on kokku rehkendanud, et selle aparaadi äravõtmisega perearstilt tekitati kõigi tema patsientide peale kokku umbes 20 000-eurone aastakahju. Aastas teenindas see masin umbes 600 patsienti, kes nüüd peavad hakkama sõitma edasi-tagasi 50 km kaugusele Pärnusse kui lähimasse keskusesse. Mõistagi tuleks selleks võtta töölt või koolist vaba päev, nii et see 20 000 on veel suhteliselt optimistlik pakkumine. Pärnumaa näitel on pärast ametnike väikest võidukat sõda suletud lisaks Tõstamaale röntgenikabinetid Vändras, Kilingi-Nõmmel, Pärnu-Jaagupis ja Lihulas. Iga päev kimab maakonnakeskusesse sadakond patsienti, sageli koos saatjaga.

Selliseid perearste nagu Veskimägi, kes oleksid diagnostikaseadmete olemasolul nõus ise rohkem ära tegema, on Eestis tõenäoliselt sadu. Ja kokkuhoid oleks missugune. Tegelikult ei ole enam ammu näiteks ultraheliseade mingi imeriist.
"Nüüd olen ma sooritanud väärteo, mida hoolega menetletakse," räägib Veskimägi. "Mulle on öeldud, et karistus terendab silmapiiril, ehkki loodetavasti mitte väga karm. Seda on teisteski raviasutustes juhtunud, et kõiki pabereid ei jõuta jälgida. Aga eks ametnik on omakorda õnnelik, kui jälle midagi leiab."

Tõstamaa röntgenisaagale pühendatud eelnõu

Kogu selle nn röntgenirüüste jaburus on viinud välja selline, et riigikogu liikmed Mark Soosaar ja Helmen Kütt on andnud menetlusse eelnõu, mis edaspidi sellised juhtumid ära hoiaks. Eelnõu sisuks on täiendada tervishoiuteenuste korralduse seadust, et laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolul tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja osutada operatiivselt esmast ravi. "Eesti perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen tervitas seadusemuudatuse algatamist kohe, paar tundi hiljem," ütles Soosaar.

Üldiselt võib Tõstamaa röntgenisaagal olla seega veel õnnelik lõpp, mis rõõmustab eriti maapiirkondade tohtreid. Paraku, nagu Veskimägi tõdeb, on Eesti meditsiin üles ehitatud äri- või kasumipõhiselt. Terviseasutused konkureerivad üksteisega. Ja see muudabki süsteemi kalliks ja viib haigekassa lõpuks suurde miinusesse, sest kõik mõtlevad üksteiselt patsiendi ülelöömisele, aga mitte koostööle. Äriühingutena on terviseasutustele suisa pandud kohustus teenida kasumit. Ja seda siis ka teenitakse, iga hinnaga, ja kust see kasum mujalt tuleb, kui maksumaksja taskust ehk haigekassast.

"Olen ikka ja jälle nentinud – Eesti meditsiinikorraldus on sisuliselt absurdne, see ei ole mitte vajaduse- ega mõistuse-, vaid äripõhine," tõdes Veskimägi. "Kui perearst tahakski teha sisulist tööd, siis pole see võimalik, kui ei riku juhtumisi mitmeid seadusi ja ei riski saada kriminaalkurjategijaks."

---

Merike Martinson: Haigekassa ülekulu on tekitanud valitsuspoliitikud


Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni (pildil) sõnul vajab haigekassa kindlasti lisarahastamise allikaid ja juba kümme aastat tagasi oli selge, et praeguse rahastamisega välja ei tule, kuid seda probleemi püüti järjekindlalt maha vaikida.

Kogenud arst ja tervishoiujuht Martinson ütles, et nii Eesti kui ka välismaa spetsialistid on osutanud: tänapäeval vajab solidaarne ravikindlustussüsteem uuendust. "Kui haigekassa puudujäägi teema oleks viis aastat tagasi olnud sedavõrd aktuaalne kui praegu, siis seda praegust olukorda ei oleks," tõdes Martinson. Ta lisas, et praegu võib kujuneda mulje, nagu oleks haigekassa ülekulu seotud mingi ülemäärase kulutamisega. Tegelikult on seda raha mõistagi kasutatud haigete raviks. Teisisõnu, investeerimiseks meie inimestesse. Seda olukorras, kus raviasutuste lepingud haigekassaga olid sel aastal erakordselt väikesed.

Martinsoni sõnul ei saa ülekulu taustal mitte kuidagi väita, et inimesed oleksid haigemad või et arstiabi vajadus on kasvanud. "Haigekassa lepingud, eriti statsionaari osas, on vähenenud," nentis abilinnapea.

"Teisalt tasub toonitada, et ületöö makstakse kinni 0,3% koefitsiendiga statsionaaris ja 0,7% ulatuses ambulatoorses ravis. Statsionaarse osas lõppesid lepingud juba selle aasta maikuu lõpuks, sest erakorralist tööd on meil väga palju. Mõnes haiglas kuni 60% ulatuses."

Martinsoni sõnul ei jää ükski infarktihaige mõistagi ukse taha, rääkimata insuldihaigetest või onkoloogilistest ja hematoloogilistest haigetest. Haiglaid on ka süüdistatud, et nad ei oska lepingumahust kinni pidada. Tegelikkus on siiski selline, et tänavu on tulnud tõsta arstide palka 10%. Palga osakaal on aga 50% kuludest. Seega oleks haigekassa rahastus pidanud tõusma vähemalt 5%, aga tõusis 1,8%.
"Seega ravi mahud sisuliselt vähenesid, ja ka rahalised võimalused, kuna palga osakaal oli suurem," tõdes Martinson. "Kordan veel, et ülekulu ei ole siiski raisatud raha, see on kasutatud meie inimeste ravimiseks."

Seda, et ravikindlustuseks on vaja lisaraha, on tõdenud nii minister Ossinovski kui ka arstid ise. "Praegu ongi nii, et rahandusminister süüdistab haigekassat," nentis Martinson. "Ma ei ole haigekassa kaitsja, aga kui tal on need vahendid olemas ja kui haiglad annavad inimestele arstiabi, siis haigekassa peab maksma."

Laadimine...Laadimine...