Madise: apteegireform on põhiseaduspärane

"Riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire," seisab õiguskantsleri vastuskirjas ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti pöördumisele.

Pilt: Scanpix
Eesti

Madise: apteegireform on põhiseaduspärane

"Riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire," seisab õiguskantsleri vastuskirjas ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti pöördumisele.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on riigikogu püsinud apteegireformi kavandamisel põhiseaduse piires, vahendas BNS.

"Olles analüüsinud seadusi, Eesti ja Euroopa Liidu kohtu lahendeid, seaduseelnõude seletuskirju, muid menetlusmaterjale ning teiste riikide apteegituru regulatsioone, leian siiski, et riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire," seisab õiguskantsleri vastuskirjas ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti pöördumisele.

"Riigil on kohustus kaitsta inimeste tervist. Apteegiteenus on osa tervishoiusektorist, mis pole päris tavapärane majandustegevus," märgib Madise. "Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on Riigikogu otsustada. Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike."

Õiguskantsleri hinnangul on põhiseaduspäraselt õigustatud nii apteekide vertikaalse integratsiooni keeld ravimite hulgimüüjatega kui proviisorapteekide nõue.

Samuti ei ole Ülle Madise sõnul vajalik täiendav õiguslik regulatsioon reformi rakendamiseks. "Äriühingu osaluse omandamist/võõrandamist puudutavad normid on õiguskorras olemas. Pole põhjust arvata, et neid äriseadustiku norme ei saa rakendada apteegi osaluse omandamisel/võõrandamisel," märgib ta.

"On kaheldav, kas apteeke puudutavate erinormide kehtestamine on vajalik, otstarbekas või isegi õiguspärane. Kui seaduses oleks kirjas reeglid, et proviisor peab osaluse omandama ning apteegi senine omanik peab osaluse võõrandama konkreetsel viisil või teatud hinna eest, siis oleks poolte võimalused meelepäraselt kokku leppida piiratud ning võiks tekkida küsimus poolte lepinguvabaduse piiramise proportsionaalsusest," sõnab õiguskantsler.

Lisaks on reformiga ettenähtud viieaastane üleminekuperiood Ülle Madise hinnangul täiesti piisav ning igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus vastavalt enda vajadustele norme seada.

"Kokkuvõttes tõden, et ettevõetud reform on ulatuslik ja sellega kohanemine koormav. Põhjuseks pole aga niivõrd õiguslikud probleemid, vaid väljakujunenud turuolukord. Selle muutmine ongi reformi eesmärk. Leian, et seatud piirangud on eesmärgipärased, neid ei saa pidada meelevaldseks ning olemasolev õiguskord võimaldab vajalikud muudatused ellu viia," märgib Madise ning lisab, et apteegireform on põhiseadusega kooskõlas.

Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh kommenteeris õiguskantsleri hinnangut järgnevalt:

Õiguskantsleri vastusest saame me põhimõtteliselt teada, et seadusandjal on põhiseaduslik õigus luua ka halbasid regulatsioone, mis juba enne oma lõplikku jõustumist jõuavad tõestada, et nad ei tööta.

Nagu üks kolleeg on varem märkinud - millegi põhisseaduspärasus ei garanteeri veel mõistuspärasust. Ma arvan et nii olulised reformid peavad edukalt läbima nii põhisseaduslikkuse kui mõistlikkuse testi.

Tänaseks on meil faktiliselt selge, et senine regulatsioon ei ole mitte kuidagi rahva tervist ohustanud ning on olnud ka nii patsientidele kui riigile majanduslikult mõistlik. Ravimite juurdehindlused on riiklikult reguleeritud ning püsinud muutumatuna juba 13 aastat. Seda just tänu mastaabiefekti mudelile, mida kasutatakse kõikides majandusvaldkondades. Olgu see ühistransport, toitlustus, pangandus, töötlev tööstus või ehitus - on aabitsatõde, et suuremalt ja üheskoos ette võtta on soodsam.

Elustiiliärid kui mingi valdkonna põhiolemus kuuluvad pigem 19. sajandisse ja on alati kulukamad. Jah, Eestis on proviisoritest ettevõtjaid, kes on äris edukad ning teatud tingimustel saab ka väikeses mastaabis jätkusuutlikult majandada. Kindlasti tuleb selliseid proviisoreid tunnustada. Kuid seda mudelit ei saa laiendada tervele valdkonnale. Elustiiliettevõtte hinnataset näeb tarbija kohe, kui tahab osta näiteks käsitööõlut või -leiba. Apteegikettide killustamisega elustiiliärideks sünnib Eestisse käsitöö-apteekide süsteem, mis hakkab olema patsiendile ja riigile selgelt kulukam. Aga jah, kalliste ja ebaotstarbekate otsuste tegemine ei ole vastuolus põhiseadusega.

Rahva tervise kaitse on arusaadav ja mõistlik eesmärk, kuid rahva tervise kaitseks on juba täna olemas põhjalik regulatsioon. Apteekide senistelt omanikelt ära võtmine ja tänaste proviisorite sunniviisiliselt ettevõtjateks tegemine ei tee kuidagi ravimimüüki Eestis ohutumaks ega odavamaks. Esiteks ei ole omandisuhte riiklik dikteerimine efektiivne meetod kvaliteedikontrolli tagamiseks ning teiseks näitavad uuringud, et apteegiteenuse kvaliteet Eestis on juba väga kõrge.

Selleks, et midagi paremaks teha, tuleb esmalt leida üles tegelikud probleemid ja lahendada neid viisil, mis ka probleemi kõrvaldavad. 2020. aasta kevadel lõplikult jõustuv regulatsioon ei taba pakku ei õigete probleemide leidmisel ega neile vajalike lahenduste pakkumisel. Tänases olukorras on ainuõige lahendus seadusandjal aeg maha võtta ja seaduse jõustumise tähtaeg edasi lükata. Saadud lisaaega tuleb kasutada eesmärgipõhise lahenduse väljatöötamiseks, mis ei teeks ravimeid kallimaks, ei halvendaks ravimite kättesaadavust, ei tekitaks haigekassale lisakulu, maandaks seniste apteegiomanike kahjunõuete riski ja ei vähendaks turul konkurentsi.

Läbimõtlemata ja analüüsita valminud regulatsiooni jõulisel rakendamisel juhtuvad kõik eelpool nimetatud väga negatiivsed tagajärjed ja kõik mida selle kohta võib positiivset öelda on see, et miski neis halbades tagajärgedes polnud põhiseadusega vastuolus.

Laadimine...Laadimine...