Madise: sotsiaalmaksu samaks jätmine ei ole põhiseadusega vastuolus

Uue valitsuskoalitsiooni otsus loobuda eelmise valitsuse lubatud sotsiaalmaksu langetamisest ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna maksuseaduste kiirkorras muutmise keeldu põhiseaduses ei ole, leidis õiguskantsler Ülle Madise.

Pilt: Scanpix

Madise: sotsiaalmaksu samaks jätmine ei ole põhiseadusega vastuolus (1)

Uue valitsuskoalitsiooni otsus loobuda eelmise valitsuse lubatud sotsiaalmaksu langetamisest ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna maksuseaduste kiirkorras muutmise keeldu põhiseaduses ei ole, leidis õiguskantsler Ülle Madise.

Vahetult enne valimisi, 25. veebruaril 2015 võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, mille järgi peab maksutõusu vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ettevõtjatele selgitati seda kui siduvat reeglit. Paraku ei sisalda põhiseadus ega ükski niinimetatud konstitutsiooniline seadus seesugust piirangut, märgib Madise oma seisukohas, mille ta koostas vastuseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, vahendas BNS.

Maksukorralduse seaduse muudatuse seletuskiri ja riigikogu stenogrammid selgitavad normi eesmärki ja tähendust vastuolus normi sõnastusega ja ka sisemiselt vastuoluliselt, lisas Madise.

Seletuskiri ei asenda normi. Kui maksumaksjatele oleks soovitud anda kiirete maksutõusude vastu kindel ja selge kaitse, olnuks võimalik norm vastavalt sõnastada. Seesugusest sõnastusest võidi loobuda muu hulgas põhjusel, et jäikade tagatiste andmine piirab järgmiste valitsuskoalitsioonide võimalusi viia ellu varasemast erinevat poliitikat. Jäik piirang ei pruugiks omakorda olla põhiseaduspärane, märkis õiguskantsler.

Maksukorralduse seadust tuleb seega tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolul jääda vähem kui kuus kuud. Maksumaksjale ebasoodsate otsuste kiiret tegemist tuleb aga põhjendada, kaaluda muudatuse eesmärkide ja põhjuste kaalukust võrreldes maksumaksjale tekkiva kahjuga.

Haigekassa eelarve kestlikkus koos uue valitsuskoalitsiooni õigusega muuta varasemaid poliitikaid moodustavad kaaluka avaliku huvi, seega pole sotsiaalmaksu langetamisest loobumine põhiseadusevastane. Ettevõtjate eksitamine on kahetsusväärne ja seaduses sisalduva poliitilise kultuuri suunise rikkumine võib kahjustada üldist ettevõtluskeskkonda, lisas Madise oma seisukohas.

Samas leidis MAdise, et alkoholiaktsiisi kiire tõus on vastuolus põhiseadusega

Madise hinnangul on põhiseadusega vastuolus alkoholiaktsiisi määrade varem planeeritust kiirem tõus tänavu 1. juulist ja järgmise aasta 1. veebruarist. Seetõttu tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla, selgub otsusest.

"Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. Järgmised korralised Riigikogu valimised on aastal 2019, tõenäoliselt selle pärast osundati aktsiiside täiendava tõstmise võimalusele peale aastat 2018," märkis õiguskantlser.

Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga murdis riigikogu aga tähtaegadega seotud lubadust ning vastu võetud seadus läks vastuollu ettevõtlusvabadusega koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega.

Tähtaegadega seotud lubadus – näiteks ka tähtajaline üüri- või tööleping – on kindlam kui tähtajatu lubadus. Seepärast tuleks eelistada reguleerimistehnikat, mis jätab järgmisele valitsuskoalitsioonile võimaluse poliitilisi valikuid muuta. Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi korral, teatas õiguskantsleri kantselei.

"Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud. Ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest kannavad kahju tootjad, müüjad ja kauplused, eriti suures ulatuses piirikaubandusest mõjutatud väikekauplused," märkis Madise.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...