Magistritöö: kehvad sotsiaalsed oskused võivad viia uimastite juurde

Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Magistritöö: kehvad sotsiaalsed oskused võivad viia uimastite juurde

Toimetaja: Sandra Lepik

Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud.

Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks, samuti tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, vahendas BNS Tartu Ülikoolis (TÜ) kaitstud magistritööd.

"Sotsiaalsed oskused võimaldavad meil päevast päeva teistega suhelda. Need on eluks vajalikud oskused, mille hulgas on näiteks analüüsi- ja empaatiavõime, probleemide lahendamise ja kompromissi leidmise oskus, oskus võtta vastu otsuseid ning vältida ja lahendada konflikte," ütles TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis magistritöö kaitsnud Ly Muri.

Muri analüüsis 2011., 2015. ja 2019. aasta rahvusvahelise küsitlusuuringu ESPAD Eesti uuringus osalenud 8917 kooliõpilase andmeid, et saada suuremat selgust valdkonnas, mida on Eestis vähe uuritud: ta käsitles 15–16-aastaste noorte sotsiaalsete oskuste seost uimastite tarvitamisega.

Analüüsist nähtus, et vähesemate sotsiaalsete oskustega õpilastel on kaks korda suurem oht alustada suitsetamisega nooremas eas ja saada igapäevaseks suitsetajaks, ligi kaks korda suurem tõenäosus olla purjus nooremas eas ning 0,6–3 korda suurem võimalus tarvitada mõnda narkootilist ainet.

Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud.

"Need tulemused näitavad, et järjest rohkem on vaja tegeleda uimastiennetusega ja sotsiaalsete oskuste arendamisel on selles väga oluline osa," tõdes Muri.

Uurimistöö tulemused on rakendatavad nii haridus- kui ka tervishoiusüsteemis. Noorukite sotsiaalsete oskuste arendamiseks tuleks luua ennetusprogramme, kuhu oleks peale haridussüsteemi töötajate kaasatud ka tervishoiutöötajad.

"Uute programmide algatamise ja olemasolevate programmide arendamise kaudu saab suurendada lastevanemate teadlikkust, sh vanemaharidust, toetades vanemate oskusi märgata, ennetada ja vähendada noorukite riskikäitumist," tõdes Muri.

Ly Muri magistritöö "Sotsiaalsete oskuste seos uimastite tarvitamisega Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas 2011., 2015. ja 2019. aasta ESPADi uuringu andmetel" juhendajad on Sigrid Vorobjov ja Janne Kommusaar.

Laadimine...Laadimine...