Mailis Reps: 75 protsenti tuge vajavatest lastest käib tavakoolides

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul võib ka täiesti tavalistesse munitsipaalkoolidesse õppima sattuda palju lapsi, kellele lisatoe pakkumise äsja vastu võetud seadus lihtsamaks teeb. "Kui klassis on 24 õpilast ja neist on 4 väga erilised, siis tõstatub küsimus, kui palju jääb õpetajal võimalusi tegelda ülejäänud 20 lapsega," märkis Reps.

Pilt: Scanpix
Poliitika Haridus

Mailis Reps: 75 protsenti tuge vajavatest lastest käib tavakoolides

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul võib ka täiesti tavalistesse munitsipaalkoolidesse õppima sattuda palju lapsi, kellele lisatoe pakkumise äsja vastu võetud seadus lihtsamaks teeb. "Kui klassis on 24 õpilast ja neist on 4 väga erilised, siis tõstatub küsimus, kui palju jääb õpetajal võimalusi tegelda ülejäänud 20 lapsega," märkis Reps.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis peab kaasa aitama erivajadusega õpilaste paremale õpetamisele ja annab riigile võimaluse seda toetada 23 miljoni euroga. Samuti muudeti erakooliseadust, et riigi abi erakoolide tegevuskulude katmisel oleks toekam.
Repsi sõnul tingis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse lasteaedades ja koolides tekkinud olukord, kus täiesti tavalistes munitsipaalkoolidesse õpib palju väga erilisi lapsi, kes tegelikult vajaksid õppimiseks tuge. "Tugispetsialistid nagu logopeed, koolipsühholoog ja eripedagoog on nüüd võrdsustatud õpetajatega ja neile makstakse ka samadel alustel palka," selgitas Reps Vikerraadios.

Praegu on lapsevanemal õigus valida ise lapsele sobiv kool ning piirkonna koolil on kohustus võtta laps vastu ja tagada talle võimetele vastav haridus. Nii satuvad tavakooli aga ka erivajadustega lapsed. Repsi andmeil käivadki tervelt 75 protsenti tuge vajavatest erilistest lastest tavalistes koolides. "Ühiskonnas on see vaikselt tuha all hõõgunud probleem tekitanud nõutust ja valu," nentis Reps. "Nüüd on küsimus selles, kas meie koolid on valmis nende õpilaste õpetamiseks. Kui klassis on 24 õpilast ja neist on 4 väga erilised, siis tõstatub küsimus, kui palju jääb õpetajal võimalusi tegelda ülejäänud 20 lapsega."

Erivajadustega laste õpetamiseks suunatav lisaraha on mõeldud nii eriklassis, erikoolis kui ka tavakoolis õppijale. "Meil on näiteid pimedate laste kohta, keda on kaasatud täiesti tavalisse kooli, kuid selleks on vaja muidugi eraldi vahendeid ja eraldi väljaõpet õpetajatele," lisas Reps. "Samuti väga palju raha, sest erilise õpilase kaasamine tavaklassi tähendab topelt tööd ja abi ning õpetajat ei tohi kindlasti sel juhul üksi jätta."

Reps möönab, et kolmapäeval vastu võetud seadusemuudatus kõiki erivajadustega lastega seotud probleeme ei lahenda. "Eriti rasketel juhtudel võib lapse eripära olla nii suur, et ta vajab ka erilist kooli," selgitas Reps. "Meil on küll olemas vastavate koolide võrgud, kuid kõik lapsed ei saa transpordi puudumise või mingi muu takistuse tõttu sinna minna. Kohapeal on kõiki tugispetsialiste aga võib-olla keeruline leida."

Kolmapäeval muudeti ka erakooliseadust ja nüüd saavad nõuetele vastavad erakoolid taotleda riigieelarvest toetust oma tegevuskulude katteks. "Meil on väga head piirkonnakoolid ja lastele on tagatud koolikohad, aga siiski on väga palju lapsevanemaid, kes soovivad oma lastele teistsugust haridust anda," põhjendas Reps. "Selle niši on kiiresti üle võtnud erasektor. Mitmed sellised koolid on kristliku kallakuga ja on ka alternatiivpedagoogika. Kuna riik tuleb nüüd erakoolidele appi, siis muutub nende koolide õppemaks tavapärase sissetulekuga lapsevanematele jõukohaseks või ei ole õppemaksu enam üldse."

Laadimine...Laadimine...