Mailis Reps: õpikohustuse tõstmine 18. eluaastani on plaanis ka Eestis

Soome plaanib tuleval aastal tõsta koolikohustuse iga 18.eluaastani. Haridusminister Mailis Repsi sõnul toetab Haridus- ja Teadusministeerium ettepanekut. „See idee sisaldub ka meie seaduseelnõudes ja strateegiates, sest oluline on võimaldada võimalikult paljudel noortel edasi õppida, et nad saaksid omandada üldkeskhariduse ja/või kutse. Põhiharidusega piirduvatel noortel on keerulisem tööturul edukalt hakkama saada,“ ütles Reps.

Pilt: Ilja Matusihis
Haridus

Mailis Reps: õpikohustuse tõstmine 18. eluaastani on plaanis ka Eestis

Erki Varma

Soome plaanib tuleval aastal tõsta koolikohustuse iga 18.eluaastani. Haridusminister Mailis Repsi sõnul toetab Haridus- ja Teadusministeerium ettepanekut. „See idee sisaldub ka meie seaduseelnõudes ja strateegiates, sest oluline on võimaldada võimalikult paljudel noortel edasi õppida, et nad saaksid omandada üldkeskhariduse ja/või kutse. Põhiharidusega piirduvatel noortel on keerulisem tööturul edukalt hakkama saada,“ ütles Reps.

„Kuivõrd meil on arvatavalt 20 000 või rohkem noort, kes ei õpi ega tööta, oleks selline kohustus ka Eestis omal kohal,“ leiab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Sama peaks Kuurme sõnul tegemist olema mitte kohustusega käia koolis, vaid kohustusega õppida. „Minu mäletamist järgi on see ka põhjanaabritel nii sõnastatud,“ ütles Kuurme. “Arvan, et koolikohustus kuni 18. eluaastani on pigem kohustus omavalitsustele, et lastest kergekäeliselt ei vabanetaks.“

Täna kehtib Eestis koolikohustus seni, kuni õpilane omandab põhihariduse või saab 17-aastaseks. Kui õpilane on saanud 17-aastaseks, ent pole suutnud põhikooli ära lõpetada, siis ei ole haridusasutusel enam kohustust teda koolis hoida.

Soome muudab keskhariduse kohustuslikuks

Soomes kehtib täna üsna sarnane mudel, kuid juba tulevast aastast on plaanis seda muuta. Koolikohustusliku vanuse tõstmine 18. eluaastani ja koolikohustuse laiendamine keskharidusele nõuab, et kõigil põhihariduse omandajatel oleks keskhariduseks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused.

Laiem kohustuslik haridus peaks Soomes jõustuma 2021. aastal. Seadust kavatsetakse esimest korda kohaldada nende õpilaste kohustusliku hariduse suhtes, kelle koolikohustus lõpeb kehtiva seaduse kohaselt 2021. aastal.

Muudatuse algatajate selgitusel on kohustusliku hariduse laiendamise põhielement alg- ja keskhariduse vahelise seose tugevdamine. Keskhariduskohtadest pole Soomes praegu puudust – neid on piisavalt. Probleem on selles, et kõik ei taotle keskharidust ega alusta seda ning samuti on teada, et katkestamine, eriti kutsehariduses, eriti õpingute varases staadiumis, on liiga tavaline. Seda lünka peakski aitama täita õpikohustuse pikendamine.

Kuurme hinnangul võiks õpikohustuse pikendamine ka Eestis noori aidata, kuivõrd selle aja jooksul lisandub küpsust ja arusaama, et haridus ja oskused on olulised. „Seda probleemi, et on nii palju eikuhugi kuuluvaid noori, võiksid aidata paindlikud õpivõimalused ja variatiivsed viisid leida rakendust ning ühtaegu end täiendada,“ leidis Tiiu Kuurme. „Soovitaksin küll vaadata teiste maade kogemusi.“

Eestis on teemat pikalt arutatud

Ka Eestis ei ole idee õpikohustuse pikendamisest uus. Juba 2002. aastal rääkis sellest toonane haridusminister Tõnis Lukas kuid toona tegudeni ei jõutud. Muu hulgas oli see sisse kirjutatud ka 2016. aastal ametisse astunud Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepingusse. 2018. aastal valminud ülevaade valitsuse tegevusprogrammi valmimisest nendib, et valitsuses on arutatud ettepanekuid madala haridustasemega noorte arvu vähendamiseks ja koolikohustuse pikendamiseks 18. eluaastani.

„Haridus- ja Teadusministeeriumis tehtud analüüsid näitasid, et pelgalt koolikohustuse pikendamine ei aita saavutada eesmärki ning vajalik on probleemile läheneda terviklikult. Madala haridustasemega noorte arvu vähendamine on pikaajaline ja kompleksseid lahendusi eeldav teema ning seetõttu tegeletakse sellega jõuliselt õppekavade arenduse, hariduskonsortsiumide loomise ja uue haridusstrateegia väljatöötamise raames,“ kinnitavad aruande koostajad.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kehtestabki ühe olulise eesmärgina madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaalu vähendamise tänaselt 11,3%-lt aastaks 2023 7,5%-le.

Haridusminister Mailis Repsi sõnul toetab Haridus- ja Teadusministeerium ettepanekut. „See idee sisaldub ka meie seaduseelnõudes ja strateegiates, sest oluline on võimaldada võimalikult paljudel noortel edasi õppida, et nad saaksid omandada üldkeskhariduse ja/või kutse. Põhiharidusega piirduvatel noortel on keerulisem tööturul edukalt hakkama saada,“ ütles Reps.

Ministri sõnul tegeleb ministeerium pidevalt erinevate võimaluste leidmisega mitteõppivate ja töötavate noorte toetamiseks. Näitena toob ta NEET programmi, mis toetab 15-26 aastaste noorte naasmist õpingutele või tööle.

 

Laadimine...Laadimine...