Majandusanalüütik: aasta teises pooles langeb eksport laiapõhjaliselt

"Kuigi siiani on ettevõtete tootmismahud olnud veel küllalt kõrged, siis uusi tellimusi, eriti just ekspordiks, on laekunud napilt. Nii Soome, Rootsi kui Saksamaa tööstusettevõtete kindlustunne on olnud languses juba 2018. algusest saadik, kuigi niivõrd madalale tasemel kui Eestis, pole indeksid seal veel kukkunud," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Pilt: Scanpix

Majandusanalüütik: aasta teises pooles langeb eksport laiapõhjaliselt (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kuigi siiani on ettevõtete tootmismahud olnud veel küllalt kõrged, siis uusi tellimusi, eriti just ekspordiks, on laekunud napilt. Nii Soome, Rootsi kui Saksamaa tööstusettevõtete kindlustunne on olnud languses juba 2018. algusest saadik, kuigi niivõrd madalale tasemel kui Eestis, pole indeksid seal veel kukkunud," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Nestori hinnangul on tõenäoline, et käesoleva aasta teises pooles hakkab eksport laiapõhjalisemalt langema, vahendas BNS. 

Nestor rääkis, et pensionireformi ja riigieelarve kõrval on Eesti majanduse üheks aktuaalseks probleemiks kerkimas olukord väliskaubanduses. "Alarmeerivalt kõlas statistikaameti sellenädalane pressiteade, mille kohaselt oli Eesti kaupade eksport juulis viimaste aastate kesiseim. Nii on Eestis toodetud kaupade väljavedu vähenenud 10 protsenti juba kaks kuud järjest," ütles ta pressiteate vahendusel. 

Samas tõdes majandusanalüütik, et langusele vaatamata oli juulis tegelik pilt siiski märksa parem, sest kukkumise põhjustas suuresti vaid üks kaubagrupp – mineraalsed tooted ehk erinevad kütused. Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes nende müük enam kui 100 miljoni euro võrra ehk ligi 60 protsenti.

Seejuures oli väga kõrge ka võrdlusbaas – kui tavaliselt ekspordib Eesti mineraalkütuseid ühes kuus keskmiselt 120 miljoni euro väärtuses, siis eelmise aasta juulis küündis see näitaja 190 miljoni euroni.

Ilma mineraalkütuste tooterühma arvesse võtmata, oleks Nestori sõnul Eestis toodetud kaupade eksport isegi 4 protsendi võrra kasvanud. "Positiivse poole pealt tegi juulis tugeva tõusu erinevate masinate ja seadmete eksport, kuid ka näiteks valmismajade müük, millele on Põhjamaade aeglustuv ehitusturg paraja väljakutse esitanud," märkis ta.

Sellele vaatamata on Nestori arvates tõenäoline, et 2019. aasta teises pooles võib näha ekspordi laiapõhjalisemat langust. Negatiivse uudisfooni kõrval maailmamajanduse kohta, viitab sellele tema sõnul ka tööstusettevõtete pessimistlik vaade tulevikule. Nimelt oli sesoonselt kohandatud andmetel Eesti tööstussektori ettevõtete majanduslik kindlustunne viimati nii madal 2010. aastal.

"Täpsemalt põhjustab seda hirm tööta jäämise ees. Kuigi siiani on ettevõtete tootmismahud olnud veel küllalt kõrged, siis uusi tellimusi, eriti just ekspordiks, on laekunud napilt. Tööstusettevõtete negatiivne vaade klapib hästi kokku olukorraga meie peamiste kaubanduspartnerite juures. Nii Soome, Rootsi kui Saksamaa tööstusettevõtete kindlustunne on olnud languses juba 2018. algusest saadik, kuigi niivõrd madalale tasemel kui Eestis, pole indeksid seal veel kukkunud," rääkis Nestor. 

Majandusanalüütik selgitas, et leviva ebakindluse jäljed viivad Euroopa tööstussektori keskpunkti, Saksamaale. Saksamaa enda tööstustoodang on languses juba 2018. aasta keskpaigast. "Mida aeg edasi, seda enam hakkavad sealsed mured üle kanduma ka teistesse riikidesse. Tõsisemaid raskuseid on sealse majanduse nõrkus põhjustanud viimasel ajal Soomele, kelle jaoks on Saksamaa kõige olulisem kaubanduspartner," märkis ta.

Kui 2018. aasta teises kvartalis eksportis Soome Saksamaale kaupu pea 3 miljardi euro väärtuses, siis selle aasta teises kvartalis kõigest 2,4 miljardi eest ehk pea viiendiku võrra vähem. "Arvestades Soome tööstusettevõtete jalajälge Eestis läbi tütarettevõtete ja allhankijate võrgustiku, näeme selle tulemusi peagi ka siin," tõdes Nestor.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...