Majandusteadlane: varasemad valitsused jäid majanduses hätta

"Varasemad valitsused ei kohanenud majanduses toimuvaga piisavalt kiiresti. Nüüd kevadel ju tehti mitmeid muudatusi ja praegu saab investeerida aktsiafondidesse – sellega kindlasti tootlus paraneb," ütles majandusteadlane Urmas Varblane pensioni teise samba muudatuste kohta.

Pilt: Scanpix
Eesti

Majandusteadlane: varasemad valitsused jäid majanduses hätta (2)

Juuli Nemvalts

"Varasemad valitsused ei kohanenud majanduses toimuvaga piisavalt kiiresti. Nüüd kevadel ju tehti mitmeid muudatusi ja praegu saab investeerida aktsiafondidesse – sellega kindlasti tootlus paraneb," ütles majandusteadlane Urmas Varblane pensioni teise samba muudatuste kohta.

Varblase sõnul kurdavad inimesed sageli, et miks pensionifondid teenivad vähe, aga unustatakse ära, et omal ajal valitsuse vastuvõetud seadus keelas nendel fondidel investeerida aktsiatesse.

Varblane võrdles olukorda sellega, et pannakse hobusel jalad kenasti kammitsatesse ja öeldakse seejärel: "kappa kenasti".

"Nüüd imestame, et miks hobune ei kappa kenasti.  Varasemad valitsused ei kohanenud majanduses toimuvaga piisavalt kiiresti. Nüüd kevadel ju tehti mitmeid muudatusi ja praegu saab investeerida aktsiafondidesse – sellega kindlasti tootlus paraneb," avaldas Varblane lootust.

Ka see, et fonditasud on olnud ebamõistlikult kõrged, näeb Varblane süüd varasematel valitsustel, kes ei reageerinud piisavalt kiiresti ja nüüdki on tasude alandamine toimunud liiga aeglaselt.

"Peame vaatama endale näkku ja ütlema, et valitsus ei ole käitunud piisava järjekindlusega. Nad oleksid pidanud tegema seda palju karmimalt," oli Varblane kriitiline. "On ka veel kolmas asi, mida tuleb lahendada ja reguleerida. Mis saab edasi pärast väljamakseid, kui inimene läheb pensionile? See arutelu on olnud väga nõrk. Raha antakse üle kindlustusfirmadele, kes ütlevad, et nemad ei investeerigi seda raha, et inimeste raha ei kasvagi, kui see on nende käes. See ei ole õige. Selle küsimusega tuleb kindlasti veel tegeleda."

Õige suund

Varblase sõnul liigub valitsus praegu muudatustega õiges suunas. "Hea on see, et inimestel lastakse valida erinevate fondide vahel, millel on väga erinev riskitase. Siis me saame ka tootluse üles, mis on väga suur asi. Mida unustatakse tootluse jälgimisel ära, et vaadatakse tulemusi, kus on väga suur majanduslangus sees. Nii öeldaksegi tulemusi vaadates: "näed, kui halvasti on läinud."

Varblane ütles, et teise pensionisamba ümber tekkinud diskussioon on väga hea, sest teine pool, kes tahtis teise pensionisamba üldse ära lõpetada, on väga palju järgi andnud. "Nüüd lubatakse varianti, et inimene jätkab samamoodi teise sambasse makseid, enne sellest üldse ei räägitud. Usun, et pensionireformi ideed saavad ajaga palju normaalsemaks."

Kõik ei ole finantsgeeniused

Varblane sõnas, et lootus nagu inimesed ise suudaksid endale koguda tuleviku tarbeks rahalisi vahendeid, ei pea kahjuks paika. "Keegi pole selle vastu, et inimene ise saaks otsustada. Küll aga näitab praegune statistika, et ainult neli protsenti on neid, kes on teinud kolmanda, vabatahtliku sambaga liitumise, 96% ei mõtle niimoodi ja see jutt, et neil on tuleviku suhtes tohutu vastutus ja visioon, siis kahjuks nii ei ole," kinnitas ta.

"Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll tegi väga põhjaliku uuringu, kus nad  analüüsisid pangas milliseid varasid inimestel on. Kui palju on kinnisvara, autosid, kui palju pangas hoiuseid. Sellest uuringust tuli välja, et tublisti üle poolte on peresid, kelle ainuke finantsvara on teine pensionisammas. Mitte midagi muud ei ole. See on põhiküsimus aga sellega ei taheta tegeleda, arvatakse, et kõik on Indrek Neiveltid, finantsgeeniused, kellel on miljon eurot taskus ja ta võib teha, mida tahab. Tegelikult nii ei ole – tegelikkus on palju hullem."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...