Maksuamet ega prokuratuur ei leia põhjust kohvikuärimees Saharovi süüdistamiseks

Ärimees Juri Saharovi vastu, keda "Pealtnägija" saates laimavalt Keskerakonna hämara raha ja musta kassa pidajaks nimetati, pole etteheiteid maksuametil ega prokuratuurilgi. Kas telesaate nn ajakirjanduslik uurimine osutus blufiks, laimuks või valimiseelseks infoperatsiooniks?

Maksuamet ega prokuratuur ei leia põhjust kohvikuärimees Saharovi süüdistamiseks

Virkko Lepassalu

Ärimees Juri Saharovi vastu, keda "Pealtnägija" saates laimavalt Keskerakonna hämara raha ja musta kassa pidajaks nimetati, pole etteheiteid maksuametil ega prokuratuurilgi. Kas telesaate nn ajakirjanduslik uurimine osutus blufiks, laimuks või valimiseelseks infoperatsiooniks?

"Pealtnägija" saatest, milles Juri Saharovist sujuvalt kõneldi kui Keskerakonna musta kassa pidajast, möödub varsti peaaegu kolm kuud. Maksuametil ja prokuratuuril on olnud piisavalt aega, et algatada kriminaalmenetlused Saharovi äride väidetava kuritegelikkuse suhtes. Hiljuti aga teatas riigiprokuratuur vastuseks TTV peatoimetaja Mart Ummelase teabenõudele: "Nimetatud saatelõikude alusel kriminaalmenetlust alustatud ei ole."

Kuidas siis on võimalik, et "maksupettus, musta raha kasutamine, räige valetamine ja veel palju muud kummalist" – kui kasutada "Pealtnägija" sõnastust –, on täiesti seaduslikud, sest menetlusi ju pole?

Hallis novembriilmas on tühjavõitu nii Kõlakoja kohvik Tallinnas Harjumäel kui ka kuus valvega tasulist parklat. Just need ongi Saksa taustaga Juri Saharovi põhilised ärid Tallinnas. Eestimaalased on viimasel kümnendil vaesunud. Kohvikusse Harjumäel, mis ei ole just kuigi käidav koht, satub rohkem turiste kui põlistallinlasi, ja praegu pole ka suurem hooaeg.

Saharovi majandatavate parklatega on sama lugu. Autot hoitakse kokkuhoiu nimel pigem kodumaja ees kui Saharovi majandatavates tasulistes parklates.

"Pariisis ka pole sellist kohta!"

Selleks, et moodustuks "Pealtnägijas" väidetud Keskerakonna must kassa, peaks kusagil peituma käive, millest see kassa üleüldse tekiks. Saharov ei tee saladust: nõnda, nagu ta tegelikult maksab oma taskust peale kohviku pidamisele, maksab ta peale ka parklatele.

Kuuest tasulisest parklast, mida Saharov Tallinna linnalt rendib, töötab kasumiga vaid kaks. Lihtsalt öeldes: kui "Pealtnägija" järgi saatvat Saharovi Tallinnas "ebamaine edu" ja ta võitvat mängeldes parklate majandamiseks kuulutatud konkursse, siis tegelikkuses on nii parklad kui ka kohvik mehele missiooniprojektid. Nende kahjumid plekib ta, piltlikult öeldes, oma taskust kinni.

Nõnda on see kestnud juba aastaid. Tegelikku tulu teenib enne Eestit Saksamaal elanud mees Venemaal asuva sadama väljarentimisest ja sealsamas asuvast puidutööstusest.

"Pariisis ka ei ole sellist kohta!" kiitis Saharov Kõlakoja kohvikut. Tõepoolest, praegu ei meenuta kohvik ja selle ümbrus enam toda räämas ja ohtlikku pätiparki, kuhu testosteroonivaesemad isikud pärast päikeseloojangut jalga tõsta ei julgenud.

Kõlakoja taastamiseks maksis Saharov 200 000 eurot. Võimatu on eitada, et seda raha ei teeni ta sealt kunagi tagasi, isegi kui rent linnale oleks null, sest elavamatest turistimarsruutidest jääb kohvik paraku piisavalt kõrvale.

Mis muudab Saharovi "kahtlaseks"?

"Milleks teile kogu see äridele peale maksmine? Võiksite rahulikult välismaal elu nautida?" küsisin Saharovilt.

"Teate, kui võim märtsis ei muutu, siis ma lähengi Eestist ära, tagasi Saksamaale, kus on mu teine kodu," vastas Saharov.

"2007. aastani elasin Saksamaal ja ei teadnud üldse, milline võitlus siin käib. Lugesin lehest, et linn otsib kõlakoja taastajat, ja nii ma siia sattusin. Ma arvan, täiesti siiralt ja südamest, et ainult Keskerakond saab Eestis midagi reaalselt ära teha, midagi muuta. Aga parklaid, millest enamusele ma ise peale maksan – neid ongi mul vaja selleks, et siis on mul võimalik n-ö rahvaga suhelda."

"Küsin neilt, et mida oled sa Toompealt senimaani saanud. Ja kui mõni vastab, et talle ei meeldi Keskerakond, või Savisaar, siis tavaliselt lihtsalt vaikitakse ja ei osatagi midagi öelda või oma arvamust ratsionaalselt põhjendada. Lihtsalt ei meeldi – ja kõik!"

Saharovi isiku muudab võimude silmis seega sügavalt "kahtlaseks", et ta ei mõtle skaalal isiklik kasum-kahjum, vaid püüab valitsevat olukorda temale käepäraste vahenditega parandada.

Teiseks omab ta majanduslikku iseseisvust, mis omakorda tähendab võimalust ise mõelda ja otsustada.

Teisisõnu, erinevalt enamikust Eesti ärimeestest pole tal võimalik suud kinni toppida piitsa ja präänikuga ning "suunata sinna, kuhu vaja". Ehk siis mõjutada riiklike tellimuste võitmise/kaotamise, meediapeksu, kohaliku ringkäenduse, maksuameti kontrollide, ootamatute kriminaalmenetluste, provokatsioonide, pealtkuulamise jms jälitustegevuse, aga ka teiste mõjutusvahendite abil. Ehk siis meetoditega millega valitsuspoliitikud läbi aegade on "ebamugavaid isikuid" Eestis korrale kutsunud.

Meenutagem Rein Kaareperet, Andres Sarrit, Andres Bergmanni, Toomas Annust – kui nimetada vaid mõnd väljapaistvamat.

Revisjon enne "Pealtnägijat"

Kolmandaks on Saharov tülikas, sest panustab keskerakondlikku maailmavaatesse oma isiklikku raha. Maksuametit ja meediapeksu Saharovi nahal siiski prooviti.

Maksuamet uuris Saharovi seoses ühe väidetava dokumentides esinenud segadusega ammu enne, kui "Pealtnägija" looga eetrisse jõudis. "Kui "Pealtnägija" nõudis minu äride puistamist, siis seda oldi juba põhjalikult tehtud, ent sajandi kuritegu ja rahajõe voolamist Keskerakonna kassasse ei tuvastatud," lisas Saharov.

Pärast "Pealtnägija" lugu osutus ainsana vettpidavaks väide, mida Saharov saates ei eitanud: et pakub vaesemal järjel autoomanikele võimalust ise kuus ühe ööpäeva parklas valvata ja siis ülejäänud kuu tasuta parkida. Et alatäitunud parklate populaarsust natukegi tõsta.

Selle "enneolematu süüteo" eest kirjutas maksuamet väikese trahvi välja. Saharov kehitas õlgu ja vormistas töölepingud. Kaotajaks jäid napima sissetulekuga autoomanikud.

Kui ta parklad konkursi kaudu üle võttis, oli eelmine operaator jäänud linnale renditasu võlgu. Põhjus ikka seesama: inimesed ei taha kulutada oma nappe sissetulekuid tasulisele parklale. "Praegu on ka Läänemere parklas 160 autot, aga kohti on 480," tõi Saharov näite.

Aga võib-olla Saharov luiskab? Ja tegelikult ägavad Tallinna tasulised parkimisplatsid klientide rohkuse all ning voolavad rikkalikud rahajõed?

Parklapidaja: "Ots otsaga kuidagi kokku..."

Sõidan õhtul üheksa paiku, kui inimesed peaksid olema kodus, mõnest Saharovi parklast mööda. Tõepoolest, mõnes on kolmandik platsist tühi, mõnes rohkem.

Sakala tänaval kesklinnas, kus ometi peaks leiduma rohkelt jõukamat rahvast, majandab näiteks väikeettevõtja Rein Plaado.

Teda ajas jutt parklast kui kasumlikust ärist naerma: "Ots otsaga tuleme kuidagi kokku ja teenime kolme peale natuke pensionilisa. Pole siin mingeid kullamägesid. 15 aaastat tagasi, kui selle teenusega alustasin, polnud mul umbes kolm kuud mitte ühtegi klienti. Siis panin sildi püsti, et esimene kuu on tasuta… Lõpuks mõni hakkas tulema. Eks inimesed otsivad ikka, kus saaks võimalikult väikse rahaga läbi. Teine asi on Europargi-sugused suured firmad – seal on teised tingimused ning mass suurem."

Nõnda jäidki, vaatamata hoolikatele otsingutele, leidmata "Pealtnägija" sõnastust kasutades nii "ebamaine edu" kui ka "väiksemat sorti impeerium". Samamoodi jäid missiooniüritusena taastatud kohvikust avastamata 2kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, poliitilise ringkäenduse süda".

Ainult ühe korra lubab Saharov endale meie vestluses väljenduda "Pealtnägija" moodi, emotsionaalselt: "See on ju ... pättide paradiisriik!"

 

 

IRL-i allkirjaga revisjon: rendiparklate lepinguis seaduserikkumisi pole

"Samamoodi nagu riiklikud organid, ei suutnud parklaäris "Pealtnägija" väidetud suuri musta kassa summasid üles leida Tallinna volikogu revisjonikomisjon, kus pretensioone polnud ka sinna kuuluvatel opositsioonilise IRL-i liikmetel.

Väärib märkimist, et aktile andis allkirja IRL-i linnavolinik Priit Värk.

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollis linna maal asuvate rendiparklate lepinguid tänavu 5. märtsist 10. juunini.

Aktis leiduvad väited kinnitavad Saharovi juttu parklate kroonilisest alatäituvusest: "Rajatise suurust on vähendatud seoses parkla alatäituvusega. Kui taotlust poleks rahuldatud, oleks OÜ Kõlakoda lepingu lõpetanud."

Kontrollaktis lisatakse: "Parklate alatäituvus on tingitud olukorrast, kus suur osa sõidukeid on liisingus ja neil on kaskokindlustus, mis annab auto kasutajale piisava turvatunde ja ei peeta vajalikuks auto paigutamist tasulisse valvega parklasse.

Senisest praktikast lähtuvalt kätkeb avalike pakkumiste väljakuulutamine endast riski juhuks, kui ei esitata ühtki pakkumist. Sel juhul võib parkla jääda mitmeteks kuudeks ilma operaatorita ning linn saab kasu asemel kahju. Illustreerivaks näiteks on Paasiku tänava parkla, kus kaks järjestikust enampakkumist tuli osalejate puudusel kuulutada läbikukkunuks."

Laadimine...Laadimine...