Marek Jürgenson: looduslähedane keskkond on Tallinna rikkus

"Tallinna otsus kandideerida 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks on loogiline jätk viimaste aastate julgetele sammudele linnaruuni korrastamisel, tasuta ühistranspordi rakendamisel ning autostumise ohjeldamisel," kirjutab Haabersti LO vanem Marek Jürgenson.

Pilt: Scanpix

Marek Jürgenson: looduslähedane keskkond on Tallinna rikkus (2)

Haabersti LO vanem Marek Jürgenson

"Tallinna otsus kandideerida 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks on loogiline jätk viimaste aastate julgetele sammudele linnaruuni korrastamisel, tasuta ühistranspordi rakendamisel ning autostumise ohjeldamisel," kirjutab Haabersti LO vanem Marek Jürgenson.

Tallinna otsus kandideerida 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks on loogiline jätk viimaste aastate julgetele sammudele linnaruuni korrastamisel, tasuta ühistranspordi rakendamisel ning autostumise ohjeldamisel. Vähetähtis pole seejuures, et Tallinna pindalast moodustavad veerandi avalikud rohealad ning elaniku kohta on linnas taimkattega pinda tervelt 207m2. Rohealade kättesaadavus linlastele samuti hea – ligi 90% linnaelanike jaoks asub roheala kodust vähem kui 300 m kaugusel. 

 

Tallinna rikkus

Veel läinud sajandi lõpuaastatel peeti normaalseks, et linnakeskkond kaugeneb looduslikust. Tänapäeval on arusaamades toimunud murrang ning hinnatakse pigem looduslähedust, mitte urbanistlikku tehisruumi. Euroopas on alustatud võitlust puhta ja rohelise linnaruumi eest, piirates autode ligipääsu linnasüdamesse, arendades ühistranspordivõrku ning laiendades rohealasid. Mitmetes suurlinnades on kehtestatud ranged piirangud arendustegevusele, linnaparkide ja -metsade lähedus määrab kinnisvara hinnataseme ning elurajoonide prestiiži. Kahjuks on paljudes megapolistes kõige sellega juba hiljaks jäädud ning ülerahvastatud linnad ei allu enam planeeringute loogikale.

Tallinnal on selles osas kindlad eelised. Kõigepealt on meil ajalooliselt suur parkide osakaal. Teisalt on linnaplaneerijad suutnud läbi aegade hoida Tallinna arengut kontrolli all. Eesti arhitektid ja urbanistika asjatundjad on nii esimese iseseisvusaja, kui ka järgnenud okupatsiooni tingimustes, suutnud end kehtestada ja sellest on olnud linna arengule kasu. Tallinn on kasvanud tasakaalukalt ning elutervet konservatiivsust järgides. Ka kõrghoonete teemaplaneeringust tulenevad tiheasustusalad ei halvenda linnakeskkonda, sest kõrghooneid ümbritsevad piisava varuga rekreatsioonitsoonid. Nii on Tallinn ka tulevikus kaitstud ennaklinnastumise ohtlike mõjude eest.

 

Tasuta ühistransport kui demokraatia tööriist

Parempoolsete kriitikute poolt põhjendamatuid etteheiteid saanud tasuta ühistranspordi idee on end linnaelanike silmis igati õigustanud. 19.-21. oktoobril Tallinnas toimunud EUROCITIES liikuvusfoorumi väliseksperdid rõhutasid korduvalt ühistranspordi taskukohasuse otsest mõju linnakeskkonna sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Foorumil leiti, et kui vähekindlustatud gruppidel puudub võimalus kasutada töökohale jõudmiseks taskukohast transporti, toob see kaasa kiireneva vaesumise, ning läbi getostumise tervete linnapiirkondade muutumise asotsiaalse elustiili keskusteks. Tallinn on taganud taskukohase ühistranspordi kasutuse kõigile elanikegruppidele ning just sellepärast toimub asumipõhine diferentseerumine meil märksa aeglasemalt kui nii mitmeski Euroopa heaoluriigi pealinnas.


Autostumise vähendamine on üks roheliseks pealinnaks kandideerimise eeldusi

Kui mitmetes Euroopa suurlinnas, näiteks Hamburgis ja Oslos rakendatakse kesklinnas autoliiklust piirates äärmuslikke keelde, siis Tallinn on kasutanud märksa demokraatlikumat teed. Liikluse ümbersuunamine linnakeskmest ja asumikeskustest toimub alternatiivsete võimaluste järk-järgulise väljaehitamisega. Selle töö oluliseks etapiks oli Ülemiste ristmik, järgmisena lahendatakse Haabersti mitmetasandilise ristmikuga üks linnaliikluse suurimaid kitsaskohti.

Häid tulemusi on andnud linnas nn „pargi ja reisi“ süsteemi rakendamine, kus juht võib jätta auto linnapiiril parklasse ja reisida edasi juba ühistransporti kasutades. See tähendab, et linnaõhku paisatavate heitmete hulk väheneb kordades.

Oluline on sujuva liikluse tagamisel ka eraldi bussiradade mahamärkimine peamistel magistraalidel. See lisab ühistranspordile tipptundidel atraktiivsust ja vähendab autokasutust.

Kerg- ja jalgrattateid on Tallinnas enam kui 250 kilomeetrit, mis omakorda annab võimaluse alternatiivseks keskkonnasäästlikuks liikumiseks.


Tallinn väärib rohelise pealinna tiitlit

Lisaks eelnevale on Tallinnas hästitoimiv jäätmekäitlus. Meil on üks kõige puhtama välisõhuga pealinnu Euroopas. Õhukvaliteedi tase on aastatega tunduvalt paranenud ning saasted jäävad alla Euroopa Liidu kehtestatud normide. Linlased on varustatud puhta joogiveega ning seda tarbitakse säästlikult.

Tallinn väärib rohelise pealinna tiitlit, olles mitmete urbanistika-uuenduste osas teerajajaks.

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...