Marek Jürgenson: Savisaar ei andnud seoses kioskitega meile ühtegi korraldust

"Kindlasti ei olnud  tegemist Estkompeximi võidule suunatud konkursiga," rääkis endine kesklinna vanem Marek Jürgenson täna Savisaare protsessil kümne aasta tagusest ajast, mil Tallinnas hakati müüma Viini vorstikesi. Tema sõnul aitasid kioskid palju kaasa, et Eesti tänavatoidukultuuris tekkis uus tase.

Pilt: Albert Truuväärt

Marek Jürgenson: Savisaar ei andnud seoses kioskitega meile ühtegi korraldust

Virkko Lepassalu

"Kindlasti ei olnud  tegemist Estkompeximi võidule suunatud konkursiga," rääkis endine kesklinna vanem Marek Jürgenson täna Savisaare protsessil kümne aasta tagusest ajast, mil Tallinnas hakati müüma Viini vorstikesi. Tema sõnul aitasid kioskid palju kaasa, et Eesti tänavatoidukultuuris tekkis uus tase.

Tänasel Savisaare protsessi istungil on taas heitluste objektiks kümmekond aastat tagasi Tallinna kerkinud Viini vorstikeste müügikioskite kett, milles prokuratuur näeb linnapea Edgar Savisaarele esitatud süüdistuse järgi korruptsiooni: Savisaar olevat võimaldanud ärimees Alexander Kofkinile teeneid vastuteenete eest. Prokurör rõhus oma küsimustes endisele kesklinna ja praegusele Haabersti vanemale Marek Jürgensonile asjaolule, et konkursi vastu tundis huvi teisigi pakkujaid ning miks just Kofkini ettevõte Estkompexim kioskite rajajana välja valiti.

Hot-dogi kärud ei sobinuks Tallinna
 
"Need ei olnud kioskid, vaid Ameerika stiilis hot-dogi kärud, mis ei sobinuks Tallinna, vaid kuhugi New Yorgi eeslinna," rääkis Marek Jürgenson põhjustest, miks üks Kofkini konkurentidest konkursil kõrvale jäeti. Vanalinna poleks sellised ameerikalikud toidukärud tema sõnul kõlvanud. "Olin neid kioskeid Viini külastades oma silmaga näinud," märkis Jürgenson Viini vorstikeste kioskite kohta, kelle sõnul asunud üks neist suisa Viini peakatedraali kõrval, mille peale Tallinna muinsuskaitsjad rabanduse saanuksid.
 
Kioskid paigaldati Jürgensoni sõnul konkursi tulemusena, tema sellega rohkem ei tegelenud. "Savisaar ei andnud seoses kioskitega meile ühtegi korraldust," rääkis Jürgenson. "Kindlasti mitte ei viidanud ka abilinnapea Jaanus Mutli linnapea huvile asja vastu." Tema sõnul tekkisid kioskid linnapilti tavapäraselt: aeg-ajalt ilmus ikka linnaametnike jutule mõni ettevõtja, kes rääkis oma ideedest või plaanidest. Kui need ideed või plaanid tundusid linnavalitsuse jaoks asjalikud või linnaelanikele vajalikud ja linna sobilikud, siis kuulutati konkurss, kus võisid osa võtta kõik huvilised. Mis puutus kioskite jm müügikohtade disaini vanalinna piirkonnas, siis sel oli otsustav sõna öelda muinsuskaitsjatel. Jürgenson tõi näiteks umbes samal ajal ehk kümmekond aastat tagasi Vanalinna tekkinud nn pähklikärud, mis olid Olde Hansa poolt spetsiaalselt lastud Vanalinna jaoks disainida.

Võitja valiti disaini ja hinna järgi

Kristiine endine linnaosa asevanem Aleksander Raide sõnul oli linnajuhtidelt tulnud selge korraldus konkurss ette antud tähtajaga läbi viia. "Ega ma erilise vaimustusega nende poole, eks tahtsid oma järjekordseid kioskeid," rääkis Raide ettevõtlusameti korraldatud konkurss. "See oli selline kummaline teema,"  ütles Raide, kes enda sõnul kioskite üle mingit vaimustust ei tundnud. "Tuli see võit ära vormistada juriidiliselt korrektselt."
 
Kõnepruugis olevat räägitud, et vaja on otsustada Kofkini kasuks. Prokuröri küsimusele vastates ütles Raide, et  "meie tajusime, et seal taga olid isiklikud suhted. Pidasin silmas isiklikke suhteid linnapea Savisaare ja Kofkini vahel." Võitja valiti konkursil Raide sõnul välja kioskite disaini, hinna jt parameetrite järgi. "Ma ei saa väita, et keegi ebaõiglaselt kõrvale jäeti, subjektiivsete parameetrite järgi võitis Estkompexim," rääkis Raide lisades samas, et ega teisi tõsiseid pakkujaid ei olnudki.   
 
Advokaat Oliver Nääsi ristküsitluses jäi varem korruptsioonis süüdi mõistetud endine linnaametnik Raide hätta ja süüdistas advokaati enda segadusse ajamises. "Ma ei ole Savisaare ja Kofkini ühegi kohtumise juures olnud ja ma ei tea kui tihti või kui palju nad kohtusid," rääkis Raide. Pikema sõnavahetuse advokaat Oliver Nääsi ja tunnistaja Aleksander Raide vahel tekitas küsimus, kas toonane linnaosavanem Mihhail Korb oli viidanud Savisaare huvile kioskikonkursi juures, nagu Raide väitis. Advokaat Nääs heitis Raidele ette, et too ei olnud seda kapo ülekuulamisel rääkinud, Raide omakorda väitis, et seda polnud temalt lihtsalt küsitud.

Mutli: see oli tavapärane konkurss

Savisaare protsessi käigus tundub, et kohtusse on kutsutud tunnistama linnavalitsuse kõik ametnikud, kellel Kofkini viinerikioskite püstitamisega vähimatki pistmist on olnud. Prokuratuur on kioskite küsimuse puhul rõhunud asjaolule, et vähemalt viiele kioskile ei olnud antud ehitusluba. Samas on varasemad tunnistajad viidanud, et ajutiste ehituste puhul polnud ühe tõlgenduse järgi need vajalikud.

Pärast lõunat asus tunnistajapinki piirkonna arhitektina töötanud Heli Kirikal. Tema ainus panus tänaseks peenusteni läbi hekseldatud viinerikioskite teemasse seisnes selles, et tema kui arhitekti arvates olnud ühe kioski asukoht olnud linnaruumi pisut sobimatu, aga kui seda oleks nihutatud, siis oleks olnud sobiv.

Põhjalikuma tunnistusega esines seejärel endine abilinnapea Jaanus Mutli, kes kordas taas enne enamike tunnistajatena esinenud linnaametnike seisukohti, et tegemist oli tavapärase konkursiga, mille tähtaeg, 18 päeva, oli samuti tavapärane. "Keegi tahtnuks toidukioski panna Raekoja platsile, mis olnuks ilmne absurd," meenutas Mutli Kofkini konkurentide pakkumisi. "Ma ei mäleta, et oleksin sel teemal linnapeaga suhelnud," rääkis Mutli kioskikonkursi läbiviimisest. "See pälvis meedia tähelepanu mingil kummalisel põhjusel," märkis Mutli.

Prokurörile aga tundus ülimalt kahtlasena, et 1,5 aasta jooksul Mutlil Savisaarega kioskite püstitamisest juttu ei olnud. Mutli jäi siiski endale kindlaks, et ei olnud.

 

Laadimine...Laadimine...