Marek Strandberg: lihakasutuse massiline vähendamine parandab ökosüsteemi tervist

"Lihatoomisega on lugu niimoodi, et inimestele liha lihtsalt maitseb. Ja lihatootmine ületab täna läänemaailmas inimese füsioloogilist  või harjumuspärast vajadust 4-5 kordselt," rääkis tehnoloogiaekspert Marek Strandberg. "Põllupind, et toota maailmas vajaminevat liha, veiseid, nende piima, sigu, linde, jne., selle all on umbes kolmveerand maailma kogu põllupinnast."

Pilt: Scanpix

Marek Strandberg: lihakasutuse massiline vähendamine parandab ökosüsteemi tervist (3)

"Lihatoomisega on lugu niimoodi, et inimestele liha lihtsalt maitseb. Ja lihatootmine ületab täna läänemaailmas inimese füsioloogilist  või harjumuspärast vajadust 4-5 kordselt," rääkis tehnoloogiaekspert Marek Strandberg. "Põllupind, et toota maailmas vajaminevat liha, veiseid, nende piima, sigu, linde, jne., selle all on umbes kolmveerand maailma kogu põllupinnast."

Marek Strandberg ütles Tallinna TV saates "Roheline vabariik", et raske on ette kujutada, et muistses ajas said inimesed endale rohkem lubada kui 10-20 kilo liha aastas. "Täna ainuüksi Eestis on see aastas 77 kilo ühe inimese kohta," ütles ta lihasöömise teemadel arutledes.

"Mis muudab lihatootmise problemaatiliseks, on asjaolu, et valdav osa loomadest kasvatatakse eraldi toodetud vilja peal. Põllupind, et toota maailmas vajaminevat liha, veiseid, nende piima, sigu, linde, jne., selle all on umbes kolmveerand maailma kogu põllupinnast. Seda on väga palju," lausus Strandberg. Tema sõnul on need monokultuursed põllud, kus kasutatakse massiliselt taimekaitsevahendeid ning kasvatatakse palju geneetiliselt muundatud taimi. "See vaieldamatult tekitab mõju nii kliimale kui ka liigilisele mitmekesisusele," lisas ta.

Strandbergi väitel oleme täna probleemi ees, kus meil on ühised haigused veistega, sigadega ja lindudega selle tõttu, et looma- ja linnukasvatus on niivõrd massiline. "See on see riskide pool, milles me hetkel elame ja seda ei saa kuidagi pidada mõistlikuks," tõdes ta. Väljapääs oleks tema sõnul uute tehnoloogiate kasutusele võtmine, kus toidutootmine on ökosüsteemist välja toodud nagu näiteks aerofoonilistes kasvuhoonetes, kus mulla asemel vihmutatakse juuri. Ka sünteetilise liha tootmine oleks tema arvates võimalus: "Viis aastat tagasi maksis üks kotlett sünteetilist liha, mida küpsetati hamburgeri vahele ja söödi, 325 000 dollarit. Tänaseks on selle kotelti hind langenud 30 000 korda. See maksb umbes 10 dollarit," täpsustas ta.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...