Maris Jesse: Eesti liigub paratamatult alkoreklaami lauskeelu poole

"Minu isiklik arvamus on, et viie kuni seitsme aasta pärast on Eestis alkoreklaam keelatud," rääkis Riigikogus toimunud alkopiirangute seaduse eelnõu arutelul sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Tema sõnul pole enam tulevikus mõttekas ettevõtjatel alkoreklaami sissetulekuga arvestada.

Pilt: Scanpix

Maris Jesse: Eesti liigub paratamatult alkoreklaami lauskeelu poole

Virkko Lepassalu

"Minu isiklik arvamus on, et viie kuni seitsme aasta pärast on Eestis alkoreklaam keelatud," rääkis Riigikogus toimunud alkopiirangute seaduse eelnõu arutelul sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Tema sõnul pole enam tulevikus mõttekas ettevõtjatel alkoreklaami sissetulekuga arvestada.

Riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil said oma arvamuse kavandatavate alkomüügi- ja reklaami piirangute kohta esitada nii alkotootjate, -turustajate, -müüjate kui ka karskusliikumise ning pubide-toidukohtade esindajad.

Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga tahetakse keelata muuhulgas sotsiaalmeedias alkoholi reklaamimine ning alkoholi reklaamides positiivsete omadustega seostamine. Lisaks on eelnõus, et kui müügisaal on üle 450 ruutmeetri suur, ei tohiks alkoholi väljapanek ülejäänud müügisaalist nähtav olla. Komisjoni istungit juhatanud riigikogu liige ja majanduskomisjoni juht Sven Ester toonitas, et tegemist oli arutelu ning huvigruppide ärakuulamisega ning mingit otsust arutelule veel ei järgne.

Kaupmeeste liit: oleme juba niigi tublid olnud

Näiteks kaupmeeste liitu esindav Nele Peil rääkis, et liit pole rahul eelnõus sisalduva nõudega: üle 450 ruutmeetristes poodides ei tohi alkohol müügisaalist nähtav olla. Tema sõnul lööb see nõue just neid kauplusi ja poekette, kes on oma vabast tahtest aidanud kaasa terviseedendusele, jagades ostjatele alkokalkulaatoreid või keelates alkomüügi joobetunnustega inimestele.

"75% poodidele pole (eelnõu järgi) seinu vaja, see kohustus tekib hoopis neile, kes teevad kõige rohkem läbi kampaaniate," rääkis Peil, viidates, et kõige rohkem alkoholi müüakse siiski spetspoodides, väiksemates poodides ja laevadel. Kogu ümberkorraldus nõudvat kaupmeestelt kõigi peale kokku 10 mln eurost investeeringut – jutt on vaheseinte ehitusest, signalisatsioonidest jms. Mõistagi kasseeritakse see kulu kõigi ostjate, ka täiskarsklaste taskust.

Jaan Härms õlletootjate liidust aga soovitas 450 ruutmeetri nõude tõsta eelnõus 800 ruutmeetrile: "Juhul kui vaheseinu on vaja, siis 800 ruutmeetrit ja sealt ülespoole – siis on võimalik neid mõistlikult ehitada, väiksemal pinnal on keerukas investeerida, ja see poleks mõistlik."

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse aga nihutas eelnõu suunas lennutatud kriitikanooltele kilbi ette. Tema sõnul on alkomüügi ja –reklaami piirangute eemärgiks kaitsta ennekõike seda sektorit elanikkonnast, kes on nn varjatud alkohoolikud. Kes pole küll veel padujoodikud, aga kelle jaoks on vaikne, kuid pidev trimpamine saanud tõsiseks, ehkki teiste eest varjatud mureks, lähedastele piinaks ja osaks elustiilist. Vähendada tuleks Jesse sõnul spontaanseid alkooste, ja seda eelnõuga püütaksegi saavutada. Just sellised isikud, spontaanostlejad ehk alati ei sirutaks käe toitu soetades pudeli järele, kui see neile poes kogu aeg nina alla ei satuks.

Jesse: no ei nõuta vaheseinu

"Eelnõu ei tee ettepanekut vaheseinte ehitamiseks, no ei ole siin eelnõus sellist sõna nagu vaheseinad," toonitas Jesse. Selle peale kostis Mait Palts kaubandus-tööstuskojast: kui eelnõu nõuab, et alko ei tohi ülejäänud müügisaalis nähtav olla, siis vaheseintest ikkagi ei pääse.

Aruelul osalenud Lauri Beekmann, kes esindab karskusliikumist, mõistagi toetas alkopiiranguid kahel käel. Seda enam, et Beekmanni sõnul nähakse alkotarbimise pilti ja tarbimise langust meil roosilisemana, kui see on tegelikult.

Arvestades alkotarbimist maailma tervishoiuorganisatsiooni meetodiga ehk kui palju tuleb alkoliitreid elanike kohta alates 15. eluaastast, on tulemuseks 10 liitrit. Alternatiivne metoodika on arvestada liitreid kõigi elanike kohta alates sünnist, mis annab mõnevõrra positiivsema tulemuse. Asekantsler Jesse omakorda lisas, et alkoholi nähtavuse vähendamise ideed toetavad ka psühhiaatrid ning samalaadsed muudatused nagu Eestis, on ellu viimisel ka näiteks Iirimaal.

Ain Pärna, kes esindas kohtumisel Tallink Gruppi, maalis aga värvika pildi reisilaevafirmasid ees ootavatest katsumustest.

"Kui alkohol ei tohi väljaspool müügiala olla nähtav, me peame laevad ümber ehitama," rääkis Vara. "See protsess on pikk, tuleb muuta evakuatsiooniplaani ja nii edasi. Tallink ei taha saada eelistusi, aga meie kõrval seilavad nii Soome kui Rootsi lipu all laevad, kes seda seadust jälgima ei hakka. See, et tagada nähtamatust väljaspool müügipunkti, see nõuab investeeringuid." Kõik see olevat kallis, sest isegi tavaline riiul laevas peab olema mittepõlevast materjalist.

Pärna riputas õhku ka varjatud ähvarduse, et Tallink võib hakata kaaluma üldse Lätti kolimist, sest seal on ka tööjõumaksud soodsamad – ehkki mõistagi seda heameelega ei tehtaks.

Tallinkiga sisuliselt sama kurtis Tallinna lennujaama esindav Eero Pärgmäe, kelle sõnul ei saa kallineva alkoväljapaneku taustal lennujaamatasusid tõsta, sest konkurents ei luba: "Duty free kaubandus toimib lennujaamades ühtemoodi, see on rahvusvaheline turg."

Meedia kaotab edaspidi miljoneid

Lisaks alkotootjatele ja kaupmeestele ning Eestis registreeritud laevafirmadele peab tulevikus kukrut kergitama meedia.

Külma dušina mõjus ringhäälingute liitu esindavale Toomas Varale sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse avaldus: "Minu isiklik arvamus on, et 5-7 a pärast on Eestis alkoreklaam keelatud." Tema sõnul valitsevat alkoreklaami lauskeeld 1. jaanuarist näiteks Leedus.

Kuigi Maris Jesse toonitas, et mõistagi ei võta sotsiaalministeerium seadusi vastu, olevat teiste riikide arenguid jälgides ka Eesti suundumus reklaami lauskeelu poole paratamatu. Vaadates, kuhu maailm läheb, tuleb teha äriplaane niimoodi, et alkoreklaamiga äriplaanis ei arvestata, rääkis Jesse.

Toomas Vara sõnul on juttu 2,5-2,8 mln eurost aastas, mis sel juhul meedial saamata jääb. Jesset toetas taas karskuse edendaja Lauri Beekmann, kelle sõnul toetab rahvas kindlasti alkoreklaami lauskeeldu. Selle peale kostis Toomas Vara, et rahvale ei meeldi igasugune reklaam, ka mitte hambapasta ja pesupulbri omad.

Alkopiirangute eelnõu praeguse järgi, mis on n-ö veel leebe kompromissvariant, on alkoreklaam keelatud ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagaküljel, samuti välireklaamina ning sotsiaalmeedia võrgustikes, välja arvatud alkoholikäitleja veebilehel. Samuti tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni ning terves reas asutustes alates koolidest jm lasteasutustest ning lõpetades kaitseväe ja politseiga.

Veel oli arutelul juttu kohalike omavalitsuste võimaluste suurendamisest kohalike elanike kaitsel – ehk siis kas anda omavalitsusele võimalus keelata alkomüük baarides-lõbustusasutustes öötundideks, ajavahemikus kl 23-06.

Huvigrupid said ära kuulatud. Nüüd on pall taas rahvaasemike käes, et milliste arvamustega eelnõu edasisel käigul arvestada.

 

Laadimine...Laadimine...