Mart Rannut ühest eesti keele tunnist nädalas: tilgutame noortele pipetiga eesti keelt, et äkki saate selgeks

Vene koolides õpetatava eesti keele suhtes on nõuded ebapiisavad. Näiteks A1 taseme saavutamiseks kulutatakse kolm aastat, aga sellele tasemele saab jõuda kolme kuuga, rääkis keeleteadlane Mart Rannut. "Iga päev peaks olema üks tund keeleõpet. Me anname pipetiga eesti keelt, et äkki saate selgeks."

Pilt: Scanpix
Haridus

Mart Rannut ühest eesti keele tunnist nädalas: tilgutame noortele pipetiga eesti keelt, et äkki saate selgeks (1)

Triin Oja

Vene koolides õpetatava eesti keele suhtes on nõuded ebapiisavad. Näiteks A1 taseme saavutamiseks kulutatakse kolm aastat, aga sellele tasemele saab jõuda kolme kuuga, rääkis keeleteadlane Mart Rannut. "Iga päev peaks olema üks tund keeleõpet. Me anname pipetiga eesti keelt, et äkki saate selgeks."

Praegune vene kodukeelega noortele eesti keele õpetamise süsteem on Rannuti sõnul olnud ebapädev. "Siiamaani on toimunud vastupidi, me toodame praaki. Rahvas läheb tööle ja tuleb välja, et ühel osal ühiskonnast on sein ees," tõdes keeleteadlane Mart Rannut. "Väga imelik asi - meil on kaks eestikeelset gümnaasiumit, ühes saab eesti keele selgeks, ühes ei saa."

Keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut rõhutas täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele" arutelul, et edukaks eesti keele õppimiseks on minimaalselt vajalik ühte suhtlusvõrgustik ja ühtne suhtlusruum. "Fookus on põhikoolil. Põhikool on see, mis sotsialiseerib ja meil see ei toimi," nentis ta. "Siin on just tarvis seda muudatust."

"Et see muudatus hakkaks tööle on tarvis rõhk panna ka lasteaiale, muu on profülaktika," lisas keeleteadlane.

Praegune vene kodukeelega noortele eesti keele õpetamise süsteem on Rannuti sõnul olnud ebapädev. "Siiamaani on toimunud vastupidi, me toodame praaki. Rahvas läheb tööle ja tuleb välja, et ühel osal ühiskonnast on sein ees," tõdes teadlane. "Väga imelik asi - meil on kaks eestikeelset gümnaasiumit, ühes saab eesti keele selgeks, ühes ei saa."

Rannut märkis, et kummalisel kombel on Eestis ka huviharidus segregeeritud.

Edukaks eesti keele õppimiseks on lisaks keelekümblusele Rannuti sõnul ka "meelekümblust" vaja. "Teadmised, hoiakud, käitumine on kohustuslikud sammud integratsiooniks. Kolmikkomplekt tuleb koos, ei saa võtta õpikut lahti ja hakata meelsust õppima"

Rannuti sõnul on vene koolides õpetatava eesti keele suhtes nõuded ebapiisavad - näiteks peaks A1 taseme saavutamine olema võimalik juba kolme kuuga, koolides kulutatakse sellele aga 3 aastat. "Iga päev peaks olema 1 tund keeleõpet. Me anname pipetiga eesti keelt, et äkki saate selgeks," kirjeldas keeleteadlane.

Keeleteadlase hinnangul võiks olla eesti keele oskuse nõuded samasugused, kui praegu on vene õppekeelega koolides nõuded vene keele oskusele lõpetamisel.

Suureks probleemiks on tema sõnul ka see, et isegi siis, kui vene lapsed käivad keelekümblus - või lausa eesti keelsetes lasteaedades, suunatakse nad tihti ikka edasi vene koolides. "Üks aasta eesti lasteaias on täiesti piisav, et laps saaks astuda eesti keelsesse 1.klassi," rõhutas ta.

Rannut usub, et kiiresti tegutsedes ja õigusliku ettevalmistusega kohe alustades saaks eesti keelsele õppele üle minna juba 2023.aastaks. "Lasteaiast peab alustama ja sealtkaudu kooli, seda peab aktiivselt suunama, et eestikeelsetest ja keelekümbluslasteaedadest tulijad ei satuks ummikrajale," ütles ta.

"Eksamid eesti keeles, ühtne eestikeelne gümnaasium, lisaõpetajad, abiõpetajad esimesse klassi, tugiõppe võimalused, täienduskoolituse pakkumine," loetles Rannut meetmeid, mis üleminekuga kaasas peaksid käima.

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...