Mart Raukas: Euroopa Liit võis pikendada glüfosaatide kasutusõigust Saksa ravimifirma huvides

"Ma ei imestaks põrmugi, kui kunagi selguks, et Euroopa Liit pikendas glüfosaatide kasutusõigust veel viie aasta võrra Saksa ravimifirma Bayer huvides," kommenteeris filosoof Mart Raukas uudist, et Saksa ravimeid ja pestitsiide tootev kontsern Bayer omandas hiljuti enamusosaluse USA ettevõttes Monsanto ja seega ka Roundupis, samal ajal pikendas Euroopa Liit glüfosaatide kasutusõigust veel viie aasta võrra. "Vägisi tikub pähe mõte, et Euroopa Liidus on õiged ja õigemad liikmesriigid."

Pilt: Erakogu

Mart Raukas: Euroopa Liit võis pikendada glüfosaatide kasutusõigust Saksa ravimifirma huvides

Kaire Kenk-Jokinen

"Ma ei imestaks põrmugi, kui kunagi selguks, et Euroopa Liit pikendas glüfosaatide kasutusõigust veel viie aasta võrra Saksa ravimifirma Bayer huvides," kommenteeris filosoof Mart Raukas uudist, et Saksa ravimeid ja pestitsiide tootev kontsern Bayer omandas hiljuti enamusosaluse USA ettevõttes Monsanto ja seega ka Roundupis, samal ajal pikendas Euroopa Liit glüfosaatide kasutusõigust veel viie aasta võrra. "Vägisi tikub pähe mõte, et Euroopa Liidus on õiged ja õigemad liikmesriigid."

Raukas rääkis Pealinnale, et Suurbritannia Iseseisvuspartei endine juht, Euroopa Parlamendi saadik ning Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni kaaspresident Nigel Farage tõi hiljuti päevavalgele ühe šokeeriva asjaolu.

"Sõprade nimekiri" aitab kasu teenida

"Nimelt on kaukameestel, nagu näiteks finantsspekulandil Georg Sorosel väga lähedased sidemed Euroopa Liidu tippametnikega, kuni kõige kõrgema juhtkonnani välja. Ta on 2017. aastal tervenisti 42 korda kasutanud priviligeeritud juurdepääsu Euroopa Liidu juhtkonnale ning eraldi brošüürina on välja antud koguni tema nn sõprade nimekiri, mis minu mäletamist mööda koosnes 152-st kõrgest ametnikust. Eesti poliitikutest on selles Sorose eriliste sõprade nimekirjas ära mainitud Kaja Kallas," ütles Raukas.

Kuidas on selline asi võimalik Euroopa Liidus, mis deklareerib euroopalikke väärtusi? "Vägisi tikub pähe kõnekäänd Jupiterist ja härjast. Nii palju kui ma tean, puudub Sorosel rahva mandaat mistahes riigis. Kuidas sel kaukamehel sellised eriõigused tekkinud on ning miks seda tolereeritakse, ei saa aru," imestas Raukas.

"Seepärast ei imestaks põrmugi, kui ka Saksa ravimihiiul Bayeril on Euroopa Liidu tippjuhtkonnas oma "sõprade nimekiri", kes aitavad neile kasulikke otsuseid läbi suruda," lausus Raukas. 

Kas Merkeli valitsus suunas otsust?

"Olukord on kehv. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsuse sotsiaaldemokraadist keskkonnaminister tõi Euroopa Komisjoni need hääled, mis selle valiku tegid," rääkis poliitik ja teadlane Marek Strandberg. "Glüfosaadid tapavad mullaelustiku ja tingivad edaspidi veel suurema kemikaalide kasutuse, kuna mullaelustik tagab taimede haiguskindluse."

Strandbergi sõnul on tegemist Eesti jaoks väga riskantse valikuga, sest muldade viljakus Eestis on langemas. "Glüfosaatide kasutus vaid süvendab seda. Meie tervise suhtes on samuti tegu üsna etteaimamatu muutusega."

Uue normi kohaselt nähakse ette, et iga-aastaselt võib toiduga inimese organismi sattuda kuni 100 grammi glüfosaadilahust, selgitas Strandberg. Milline on selle mõju meie tervisele, on siiani teadmata.

"Glüfosaadid pärsivad ühe teatud ensüümi toimet taimedes ja seetõttu need taimed surevadki. Inimestel ja loomadel neid ensüüme küll pole, kuid samas leidub meie organismi palju lähedasi biokeemilisi struktuure," hoiatas Strandberg. Glüfosaatide ja neis kasutavate lisaainete nagu ka kõigi taimekaitsevahendite koosmõju inimesele on tema sõnul jätkuvalt väga vähe uuritud valdkond.

Uuringute puudumine kui suhtekorralduslik nipp

"Inimese tervis üldse on teaduslikus mõttes alauuritud. Pädevate uurimuste puudumine selles vallas võimaldab sageli kasutada suhtekorraldustrikki ja öelda, et need mõjud pole teada ja seetõttu neid ka pole. See on alatu," lausus Strandberg. 

Saksa ravimeid ja pestitsiide tootev kontsern Bayer omandas hiljuti enamusosaluse USA ettevõttes Monsanto ja seega ka Roundupis. Eelmisel esmaspäeval otsustasid Euroopa Liidu liikmesriigid pikendada vastuolulise herbitsiidi glüfosaat kasutamisluba viie aasta võrra. 

Euroopa Komisjoni ettepaneku poolt hääletasid 18 liikmesriigi esindajad, samas kui üheksa olid vastu ja üks jäi erapooletuks, teatas Komisjon. Esialgu tegi Komisjon ettepaneku pikendada glüfosaadi litsentsi kümne aasta võrra, kuid kasvava vastuolulisuse tõttu lükati otsuse langetamine edasi ja lühendati ettepanekut viiele aastale, vahendas BNS.

Oktoobris esitas Greenpeace Euroopa Komisjonile 1,3 miljonit allkirja kogunud petitsiooni, kus nõuti glüfosaadi keelustamist Euroopa Liidus. Oktoobris avaldas ka Euroopa Parlament toetust plaanile keelustada glüfosaat 2022. aastaks, seejuures kehtestades kohesed piirangud selle kasutamisele majapidamistes.

2015. aastal leidis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et see herbitsiid on tõenäoliselt kantserogeenne. Samas leiti 2016. aastal WHO ekspertide ja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni poolt läbiviidud uurimuses, et on ebatõenäoline, et glüfosaat inimestel vähki tekitab. Samal seisukohal on ka Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Kemikaaliamet.

Laadimine...Laadimine...