Kuul võib tänaval asfaldist rikošetiga liikuda ükskõik, mis suunas või ükskõik kelle pihta, seda enam, et sündmuspaik oli Vabaduse väljak, ütles taktikalise laskmise instruktor Mart Raukas. Ka läbirääkimised ei pruugi õnnestuda. "Mul on õppematerjalide hulgas üks video, kuidas Venetsueelas püüavad viis politseinikku aru pähe panna noaga ründavale isikule," rääkis Raukas. Enne temast jagusaamist jõudis ta haavata kolme politseinikku. "Sellised olukorrad võivad lõppeda täieliku katastroofiga," tõdes Raukas.

“Politsei käitus absoluutselt õigesti, sest isegi tulirelva vastu on nuga väga efektiivne relv,” ütles taktikalise laskmise instruktor Mart Raukas, kes on teinud koolitusi, kuidas tegutseda tuli- või külmrelvaga kallaletungi olukorras nii hulgale riigiametnikele kui äritegelastele.

Raukase sõnul, kui noaga ründaja ei allunud politseinike korraldustele ja tormas, noad käes, politseinikele peale vaatamata, et nood tegid hoiatuslaske õhku, siis ei olnud politseinikel muud valikut, kui püüda teda tulistades peatada. Paraku aga ei võimalda sellised olukorrad, kus on tegemist loetud sekunditega, täpset sihtimist, et kahju ründajale oleks võimalikult väiksem.

“Mul on õppematerjalide hulgas üks video, kuidas Venetsueelas püüavad viis politseinikku aru pähe panna noaga ründavale isikule,” rääkis Raukas. Enne temast jagusaamist jõudis ta haavata kolme politseinikku. Politseinikud tulistavad, aga ei saa algul pihta, sest nad kardavad saada pihta üksteisele ja läheb pikalt, enne, kui noaga mees kahjutuks tehakse. “Ühesõnaga, sellised olukorrad võivad lõppeda täieliku katastroofiga,” ütles Raukas. Mõnikord võib psühhopaadi käes olev külmrelv osutuda Raukase sõnul tulirelvast isegi ohtlikumaks.

Üsna palju on sotsiaalmeedias spekuleeritud, kas noaga Vabaduse platsil politseinikke rünnanud, ilmselt vaimsete häiretega Jaanus Käärmanni elu poleks saanud hoida, tulistades teda näiteks jalgadesse. Raukase sõnul tähendab jalgadesse tulistamine suurt riski, et kuul võib tänaval asfaldist rikošetiga liikuda ükskõik, mis suunas või ükskõik kelle pihta. Seda enam, et sündmuspaik oli Vabaduse väljak. Eriti suur on risk seoses rikošetiga linnaruumis. Vastava nurga all võib kuul isegi veest rikošetti anda. Lisaks ei taga ka alakehasse või jalgadesse tulistamine pihtasaanu ellujäämist, sest kui näiteks tabatakse reiepiirkonnas suurt arterit, jookseb inimene mõne minutiga verest tühjaks. “Välkkiire noarünnak on seega väga tõsine asi,” nentis Raukas.

Ta lisas, et samamoodi on väga vähe efektiivne noaga ründaja vastu kumminuia või elektrishokirelva kasutamine. Raukase sõnul on ta ise Taktikalise Laskmise Keskuses osalenud vastavatel treeningutel ning jõudnud isikliku kogemuse kaudu arusaamisele, et noarünnaku puhul ei ole kummastki erilist abi. “See, et asjaosaline suri, on kurb, aga põhjused, mis selleni viisid, põhjendatud,” resümeeris Raukas.

Võiks veel spekuleerida teenistuskoerte kasutamise puhul sellistel juhtudel, mis ehk ründaja elu säästaks. Samas on koerad samuti liiga hinnaline vara selleks, et nad noa otsa saata, sest Raukase sõnul ei ole koertel kuigi suuri võimalusi sellistes heitlustes peale jääda. On muidugi riike, nagu Holland, kes kasutavad tülitekitajate mahajooksmiseks ratsapatrullide suuri ja raskeid hobuseid. Viimaseid tarvitatakse seal ka meeleavalduste laialiajamiseks.

Relvainstruktor Tõnu Adrik märkis täna Delfis Vabaduse platsil juhtunut kommenteerides, et “samuti on täiesti ulmeline idee kästa noaga ründajat takistada kumminuiaga. See võib töötada, aga võib ka mitte ja siis on politsei jaoks juba hilja. Seda, kas ametnik käitus täna Vabaduse väljakul õigesti või mitte, hindab juba komisjon.”

Kella 11.10 ajal sai häirekeskus teate, et Tallinnas Harju tänaval kõnnib mees, kellel on käes kaks nuga. Sündmusele reageerinud politseinike korraldustele mees ei allunud. Politseinik kasutas mehe peatamiseks teenistusrelva ning tegi esmalt hoiatuslasud ning seejärel lasi mehe pihta. Vaimselt ilmselt tasakaalutu Jaanus Käärmann suri hiljem, kella 12 ajal haiglas.