Massilise sisserände tõkestamise seadus sai valitsuse heakskiidu

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise osas.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Massilise sisserände tõkestamise seadus sai valitsuse heakskiidu

Toimetaja: Toomas Raag

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise osas.

Valitsus kiitis heaks massilise sisserände tõkestamise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.

Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõuga nähakse ette, et halduskohus võib anda loa välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud olukorras ei ole 48 tunni jooksul võimalik teha välismaalase suhtes kõiki vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase põgenemise riski. Taotlus tuleb kohtule esitada 24 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates ning selles tuleb kirjeldada vähemalt massilise sisserände olulisi asjaolusid, loetleda need välismaalased, kelle suhtes on menetlustoimingute tegemine raskendatud ning menetlustoimingud, mille tegemine on takistatud, ning märkida menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg.

Eelnõuga nähakse ette ka hädavajalikud teenused, mis tuleb riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele tema kinnipidamise ajal hädaolukorras osutada. Need on nt toitlustamine, majutamine, keelelise abi andmine menetlustoimingute läbiviimisel, esmavajalike tarbe- ja hügieenivahenditega varustamine ja muu selline. Samuti nähakse ette, et kinni peetud pereliikmed paigutatakse kokku esimesel võimalusel.

Lisaks tehakse muudatused, mis võimaldavad tagasisaatmis- ja rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimisele kaasata Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikke. Õigusselguse eesmärgil täpsustatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise korda väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse rakendamisel. Samuti tehakse muid vähemolulisi muudatusi.

Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.

Laadimine...Laadimine...