MATI HINT MAKSUREFORMIST: Maksan kerge südamega maksu pisut rohkem

Umbes 84% töötavatest Eesti inimestest kogevad tänu maksureformile järgmisel aastal, kuidas nende sissetulek suureneb. Seda 16% kõrgemapalgaliste inimeste arvel, kes peavad loovutama mitte rohkem kui 36 eurot kuus, kuid suure osa panus piirdub ka vaid mõne kuni mõnekümne euroga. "Mina kaotan samuti raha, aga solidaarsuse nimel kerge südamega," ütles keeleteadlane ja professor Mati Hint. "Kuigi ma kuulun hästi toime tulevate inimeste hulka, ei kavatsegi ma tõtata kaitsma selle kihi huve, kellelt raha ära võetakse."

Pilt: Scanpix

MATI HINT MAKSUREFORMIST: Maksan kerge südamega maksu pisut rohkem (2)

Virkko Lepassalu

Umbes 84% töötavatest Eesti inimestest kogevad tänu maksureformile järgmisel aastal, kuidas nende sissetulek suureneb. Seda 16% kõrgemapalgaliste inimeste arvel, kes peavad loovutama mitte rohkem kui 36 eurot kuus, kuid suure osa panus piirdub ka vaid mõne kuni mõnekümne euroga. "Mina kaotan samuti raha, aga solidaarsuse nimel kerge südamega," ütles keeleteadlane ja professor Mati Hint. "Kuigi ma kuulun hästi toime tulevate inimeste hulka, ei kavatsegi ma tõtata kaitsma selle kihi huve, kellelt raha ära võetakse."

Kuigi meedias on käivitunud vaidlus, kas uuest aastast jõustuv maksusüsteem on ikka õiglane pisut suuremat tulu teenivate inimeste suhtes, sest nad peavad loovutama alates mõnest eurost kuni 36 euroni kuus, puudutab tulu vähenemine siiski väga väheseid.

See piir, alates millest tuleb hakata mõni euro kuus rohkem maksma, jookseb alates 1400 eurost ja kõrgemast netosissetulekust. Palgainfo agentuuri tänavuse aprillikuu andmetest nähtub, et 1400-1599 euro suurust netopalka teenis Eestis vaid 5,79% palgasaajatest. 1600-1799 eurot (neto) kuus teenis 2,91% inimestest.

Sisuliselt on mitmed nn arvamusliidrid meedias seega viskunud umbes 10% kõrgepalgaliste kaitsele, kes peavad loovutama oma sissetulekust maksimaalse lisamaksuna ühe restoranilõuna või kesise poeskäigu raha kuus – ehk kuni 36 eurot.

84% palgasaajatest = üks grupp?

Selle taustal väidab reformierakondlane Kaja Kallas avalikus kirjas peaminister Jüri Ratasele, et "seadus on tehtud vaid ühe ühiskonna grupi tarbeks". Kui lähtuda palgastatistikast, võidab uuest süsteemist aga 84% palgasaajatest ehk ühiskonna enamus.

Kõige rohkem elab Eestis inimesi, kes teenivad 600-1000 netoeurot – neid on kokku ligi 40% palgasaajatest, kes maksureformist mõistagi võidavad.

Kuigi Reformierakonna retoorikast võib jääda mulje, et 10% suuremapalgalisi tabab ühe restoranilõuna maksumuse kaotamisel katastroof, siis enamik suurema sissetuleku teenijaist tegelikult ei kurda ega ole nii ihnsad või ahned.

"Enamusega tuleb arvestada," nentis ka Lõuna-Eesti suurettevõtja Neinar Seli, et suur osa maksumaksjatest ümberkorraldustest siiski võidavad. "Mõistagi ei tohi kõiki maksumaksjaid lüüa ühe vitsaga."

Samm võrdsema ühiskonna poole

Seli lisab, et kui nüüd on uus süsteem juurutatud, tuleks sellele ka kindlaks jääda. "Maksusüsteemi ei tohi pidevalt muuta, see peakski nüüd mõneks ajaks jääma nii – harjumine võtab muidugi aega." Seli sõnul pole tal mõistagi kahju 36 lisaeurost kuus, tööd on juures raamatupidajatel, kuid ka nemad harjuvad aja jooksul. "Kuidas rahvas uue maksusüsteemiga rahule jääb, saame näha 2019. a riigikogu valimistel," mainis Seli.

Seli-sugused suurärimehed leiavad aga muu hulgas, et Eestis saaks veelgi rakendada uusi võimalusi kõrgema sissetuleku maksustamiseks, et muuta ühiskond solidaarsemaks. Näiteks soovitatakse mõelda luksuskaupade, sh kallite autode ja miks mitte ka muu kallima vara ja kapitali suuremale maksustamisele.

"Ebavõrdsust fetišeeritakse," väitis Hint, kelle ütlust mööda tunneb juba ka Euroopa Komisjon muret Eesti ühiskonna ebavõrdsuse pärast. Seega on tema arvates iga samm, mis viib meid lähemale võrdsemale ühiskonnale, teretulnud.

Hindi sõnul saavad paljud Eesti mured alguse lihtlabasest moraalikriisist ehk siis empaatiavõime puudumisest – kui minul on hästi, peaks justnagu olema kõigil hästi. Vale on rääkida ainult majanduslikust ebavõrdusest, sellega kaasneb ka õiguslik ja hariduslik ebavõrdsus. Selle tõestuseks räägib Hint loo tema majas praaki teinud ehitajatest, kelle kohtusse kaebamiseks tulnuks advokaadile sissejuhatuseks maksta Eesti keskmine pension.

Kirjandusteadlane Sirje Kiin kirjutas hiljuti, et Eesti on lahkuse poolest ühe rahvusvahelise uuringu järgi sajandal kohal (140 riigi võrdluses), kusjuures võõraste aitamises oli Eesti 121. kohal, raha annetamises 84. kohal ja vabatahtliku töö poolest 57. kohal. Kitsimate riikide kolmandikku kuuluvad paraku ka kõik kolm Balti riiki. Kiin soovitas olla lahkema käega: "Ehk saame siis ka õnnelikumaks rahvaks."

Ühiskonna rikkusega pole muide abivalmidusel selle uuringu järgi pistmist. Nii oli maailma lahkeim riik teist aastat järjest Myanmar (Birma).

 

Kas kullatud kvintiil ei taju ohtu ühiskonna stabiilsusele?

"Iga hinna eest jõukam ning parem olemisest on Eestis saanud omaette väärtus," leiab professor Mati Hint.

Mati Hint paneb imeks, et seda "väärtust" kaitstes katavad küünejäljed iga eurot, millest ollakse sunnitud loobuma.

"Jutt käib Eesti puhul aga kuuekordsest sissetulekute erinevusest vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel. Selline Euroopa kõrgeim sissetulekute erinevus on saavutatud üsna lühikese iseseisvusaja kestel. Kas kuldne ja kullatud kvintiil ei taju ohtu kogu ühiskonna stabiilsusele? Kuigi ma kuulun hästi toime tulevate inimeste hulka, ei kavatsegi ma tõtata kaitsma selle kihi huve, kellelt raha ära võetakse."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...