"MCMAFFIA" AUTOR DANSKE PANGAST: "Asi pole selles juhtumis, vaid et see teil nii pikalt kestis – aastaid ja aastaid."

"Valitsusel lasub nüüd kohustus kõik pangad ja nende kontrollimise mehhanismid üle vaadata, sest juhtunu oli tõsine hoiatus," ütleb Danske panga rahapesu kriisi kohta menuka BBC sarja "McMaffia" autor Misha Glenny. "Loomulikult lasub põhivastutus Danske panga juhtidel, aga samavõrd ka valitsustel, kes seda juhtuda lasid. Asi pole selles juhtumis, vaid et see teil nii pikalt kestis, aastaid ja aastaid."

Pilt: Scanpix

"MCMAFFIA" AUTOR DANSKE PANGAST: "Asi pole selles juhtumis, vaid et see teil nii pikalt kestis – aastaid ja aastaid." (2)

Virkko Lepassalu

"Valitsusel lasub nüüd kohustus kõik pangad ja nende kontrollimise mehhanismid üle vaadata, sest juhtunu oli tõsine hoiatus," ütleb Danske panga rahapesu kriisi kohta menuka BBC sarja "McMaffia" autor Misha Glenny. "Loomulikult lasub põhivastutus Danske panga juhtidel, aga samavõrd ka valitsustel, kes seda juhtuda lasid. Asi pole selles juhtumis, vaid et see teil nii pikalt kestis, aastaid ja aastaid."

Kui Misha Glennyle Londonisse helistan, on ta ootuspäraselt taas lennus. Need pole päikesereisid, vaid matkad elu tumedamale poolele. Jääb vaid oletada, millist maffiapealikut  Ühendkuningriigi tuntuim uuriv reporter, varem BBC-s ja The Guardianis töötanud Glenny siis seekord intervjueerimas käis. Oma pooleliolevate tööde koha pealt on ta tavaliselt sõnaaher. Hiljem räägib vaid, et käed-jalad on tööd täis Eestigi vaatajale tuttava seriaali "McMaffia" järgmise hooajaga.

Järgmine James Bond?  

Seriaal jõudis BBC-s eetrisse eelmise aasta alguses. Kriitikud on seda tunnustanud nii huvitava süžee, eluläheduse kui ka suurepärase teostuse eest.

The Expressis märgiti muu hulgas, et peategelane, Londonist varju otsiv Vene maffiategelase poeg, keda mängib James Norton, võib sarja jätkudes kujuneda sama ikooniliseks tegelaseks kui James Bond. Tõepoolest, vaatajad hakkavad tüdinema Bondi-filmide eluvõõrast lapsikusest ja tingel-tangelist. Ükski kirjanik ei suudaks luua nii huvitavat süžeed kui Glenny kirjeldused elust enesest. "McMaffia" ilmus raamatuna juba 2008. a, kuid seriaalis on sündmustik kaasajastatud. Muuhulgas väidab Glenny, et organiseeritud kuritegevus moodustab 15% kogu maailma majandusest. Ühendkuningriigi meedias räägitakse koguni "McMaffia kultuurist". Sädelevad, ilusad inimesed seltskonnas, kes on justnagu riigi kõrgklassist, siiski on nad samal ajal ka kriminaalid.  

Elu hämaramal poolel on Glenny nüüdseks seigelnud juba aastakümneid. Kui täpne olla, siis on kuulsus temani jõudnud meeletu rügamise, aga muidugi ei saa salata, et ka kohatise eluga riskimise tulemusena. Glenny väidab muide, et kõige korruptsioonialtimad on kõrgklass ja vaesed. Mida tugevam on ühiskonnas keskklass, seda korruptsioonivabam on riik. Eelmine pangandus- või majanduskriis on aga keskklassi ka läänes tugevasti rappinud ja korruptsioonile igal tasandil, ka panganduses tugeva pinna loonud.

Kas on vaid juhus, et rahapesust kõnelev ja Eesti vaatajatelegi tuttav "McMaffia" rullus teleekraanidel paralleelselt Danske panga kriisi arenguga?

"Kui me "McMaffiat" neli-viis aastat tagasi filmima asusime, rippusid kuulujutud Danske kohta juba õhus," räägib Glenny, kui on taas mõneks päevaks Londonis. "JPMorganit, ühte Danske korrespondentpanka trahviti 2013. a, aga juba see oli paras šokk. ""McMaffia" läks pisut enne eetrisse, kui skandaal Danske ümber päriselt algas. Aga mida me ka tahame selle seriaaliga öelda – et pangad on väga haavatavad, kui nad ei hoia omi silmi-kõrvu sissetuleva raha suhtes hoolega lahti." Mäletatavasti pidi USA suurim pank, JPMorgan Chase 2013. a igasugusteks trahvideks tasuma koguni 1,1 mld dollarit.

Glenny märgib, et Danske panka – mis on eriti huvitav – hoiatas 2006. a esimesena Venemaa. Keskpanga asepresidendi, hiljem mõrvatud Andrei Kozlovi isikus. Seda hoiatust aga ignoreeriti. Nõnda nagu ka mitmeid teisi. "Aga miks see kõik nii läks – ma arvan, et kuna kogu selline rahapesu hõnguline pangandustegevus, nii Danskes kui ka laiemalt, sai hoo sisse pärast 2008. a panganduskriisi. Pankade bilansse taheti tugevdada kõikvõimalikul moel. Vahendeid valimata. Nad otsisid abi kõikvõimalikest nurgatagustest ning pigistasid silma kinni. Kuritegevuse ja pankade huvid langesid ühel hetkel kokku."

Kuritegevus kui üleilmne kontsern

Misha Glenny on juba aegadel, mil ta polnud nii tunnustatud nagu praegu, vaid lihtsalt tuntud reporter, kirjeldanud organiseeritud kuritegevuse globaalsust. Tegemist on võrgustikuga, mis näeb välja umbes nagu hiigelkontsern. Seda likvideerida pole võimalik, sest see on niivõrd läbi põimunud meie kõigi, ka täiesti seaduskuulekate inimeste eludega. Kas leidub maailmas mõni pank, kel poleks olnud pistmist musta rahaga? Vaevalt küll. Danske head mainetki ju kujundasid legaalsed, nooblid äritegelased. Nad lõid – valdavalt enese teadmata – sirmi 200 mld euroseks kahtlaseks rahavooks.

"Ma ei taha olla moraaliapostel, tahan lihtsalt näidata inimestele, kuidas maailmas asjad käivad," ütleb Glenny oma raamatute ja seriaali kohta. Nõnda tahabki ta rahvale tutvustada ka globaalsete rahapesuvõrgustike olemust, millest räägib "McMaffia". Ta tahab tõmmata eesriide eest tegelikus elus aset leidvatelt sündmustelt, mida tavainimesed mitte kunagi ei näe. Must raha rändab kontinendilt kontinendile, muutub halliks, hall valgeks, siis tumehalliks niivõrd kiiresti, et selles virvarris on keeruline orienteeruda.  

Loomulikult on rahvusvahelises rahapesus märgiliseks sündmuseks idabloki lagunemine ja sealt pärit, valdavalt kahtlast päritolu raha voogamine lääne pankadesse. Pärast Vladimir Putini võimuletulekut Venemaal hoogustus sealt näiteks oligarhide ja kuritegelike autoriteetide raha väljavool, mis näiteks enne Londonisse saabumist peatus lühidalt pesumajas ehk Lätis või Eestis.

"Iga lääne pank on rahapesemise suhtes ärakasutatav," räägib Glenny. "Loomulikult kujutab Danske endast Eesti jaoks aga maineprobleemi. Kogu aeg on Eestit teatud kui Lätist ja Leedust, ja eriti Lätist vähem korrumpeerunud riiki. Üsna ilmselt polnud järelevalvajad (finantsinspektsioon ja politsei – toim) tasemel."

Mida me peaksime edasi tegema?

Glenny ütleb, et jah, raha pestakse maailmas endiselt palju. Selles pole midagi erilist. Kuid küsimus on, kui kiiresti see avastatakse. Kui kiiresti võimud probleemi näevad.

"Valitsusel lasub nüüd kohustus kõik pangad ja nende kontrollimise mehhanismid üle vaadata, sest juhtunu oli tõsine hoiatus," nendib Glenny. "Loomulikult lasub põhivastutus Danske panga juhtidel, aga samaväärselt ka valitsustel, kes seda juhtuda lasid. Asi pole selles juhtumis, vaid et see teil nii pikalt kestis. Aastaid ja aastaid. Ma tunnen isegi pisukest kaastunnet Danske suhtes, sest kui sa käsitled suuri rahavoogusid… Aga seda olulisem on siin riigivalitsuse roll."

Suurriigi mainet, erinevalt väikeriigist, on majanduskeskkonna mõttes keeruline alla kiskuda. Ühendkuningriik jääb Ühendkuningriigiks, juhtugu seal mis tahes skandaalid. Glenny  lisab, et tõele au andes ei sobiks muidugi britid eestimaalasi kritiseerima. "Meil on siin Inglismaalgi rahapesu tõsine mure, sest inimesed igalt poolt maailmast on saanud kasvõi Neitsisaartel massiliselt maksuvabasid kompaniisid soetada. See on väga-väga suur probleem. Inglismaa on maailmas üks suurimaid rahapesu sihtriike. Eriti seoses kinnisvaraga."

McMaffia seadus

Glenny räägib, et ostmaks kinnisvara Taanis, pead sa olema Taani resident ehk alaline elanik. "Kuna rahapesu survestab kinnisvaraturgu väga tugevasti, siis nõnda muudab see Taanis raha pesemise väga keeruliseks," ütleb ta. "Paljud Euroopa riigid vajaksid samasuguseid seadusi. Täiesti võimalik, et kui Ühendkuningriik on Brexiti kaudu eraldunud, ei taheta pesta raha niivõrd palju Londonis, kuivõrd seoses piiride teatud sulgumisega mõnes teises, Euroopa Liitu kuuluvas riigis. Surve alla satuvad Iirimaa ja Holland ning seal ollakse juba praegu seoses Brexitiga väga mures."

Seega võib arvata, et pärast Brexitit tugevneb surve taas ka Baltimaade suunal. Suures ruumis ehk Euroopa Liidus on keerulisem korda pidada kui väiksemas – milleks Ühendkuningriik tõenäoliselt muutub. Glenny kodumaal, Ühendkuningriigis on aga Taanist ja "McMaffia" seriaalist õppust võetud.

""McMaffia" seriaal oli väga oluline, kujundamaks meie uut rahapesu vastast agendat," räägib Glenny. "Umbes viis aastat me valmistasime seda seriaali ette, samal ajal töötati riigis välja rahapesuvastase karmima võitluse programmi. Ja mis oli "McMaffia" panus – ta aitas lükata selle üle lõpujoone. Sümboliseerimaks seda panust, siis seadust, mis eelmisel aastal vastu võeti, kutsub meedia siin nüüd "McMaffia" seaduseks"."

Glenny ütleb, et rahapesu väljendub Ühendkuningriigis suures osas kinnisvaraostudes. Kõik mitteresidentidest ehk välismaalastest kinnisvaraomanikud – suures osas on need varjatud omanikega maksuvabad firmad – kavatsetakse Ühendkuningriigis edaspidi paigutada eriregistrisse. Endine justiitsminister lord Edward Faulks, kes esindab seaduse väljatöötamise komitees konservatiive, teatas Briti meedias, et see on "kõige vajalikum seadusakt" ja et "tõendid, mis me oleme leidnud, näitavad probleemi hiiglaslikkust".

Glenny kirjeldab jaburat olukorda, kus Londonis leidub kvartalite viisi tühje kummitusmaju – seda nii nooblites linnaosades kui ka slummides. Eestis aga alles hakatakse seda probleemi avastama ja kaardistama.

"Me ehitame kvartalite viisi maju Londonisse, sest meil on siin eluasemekriis, samal ajal ostavad need kortermajad üles Singapuri või Hongkongi kompaniid. Isegi veel enne, kui need on valmis saanud – ilmselt rahapesu eesmärgil," räägib Glenny. "Meil on siin väga palju inimesi Aasiast, kelle tausta on väga keeruline uurida ja kes kõik siin kinnisvara omavad. Seega on meil metsik hulk probleeme, mida me peame hakkama haldama üsna vähese ressursiga. Järgmisel aastal on mul plaanis anda loeng "McMaffiast" ja kogu seda ümbritsevast temaatikast Tallinnas."

Tema raamatutest jääb üldiselt siiski kumama trööstitus. On siis politseijõud maailmas tõesti nii nõrgad?

Glenny räägib, et kümne aasta tagusel finantskriisil oli kahesugune mõju. Kui ühelt poolt sattusid pangad rahapesu kiusatuse ette, sest taheti iga hinna eest pinnale jääda, siis teisalt oldi riikides sunnitud korrakaitset kärpima. Kui meile võib jääda mulje, et riigieelarve on pingeline vaid meil, siis Glenny räägib, et Ühendkuningriigi NSA (National Crime Agency, mille ülesanne võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega – toim) kurdab pidevalt töökoorma all ägamist, sest pole piisavalt ressurssi. Ja kogu see vaevlemine vähese raha küüsis muudab muidugi politsei enda korruptsioonile vastuvõtlikuks.

Pimeda turu aeg

Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus on Glenny arvates jõudnud uude ajastusse.  "Kõige suurem muutus rahvusvahelises kuritegevuses viimase kümne aasta jooksul seisneb plahvatuslikus küberkuritegevuses, ja et küberkuritegevus on muutunud organiseerituks," räägib ta. Sellestki on ta jõudnud kirjutada: 2011. a avaldatud raamatus "DarkMarket" (Pime turg).

"Me näeme kogu nn traditsioonilise kuritegevuse "kolimist" kübervalda," ütleb Glenny. "Kui enne nõudis rahvusvahelisel tasemel tunnustatud kriminaaliks saamine autoriteeti: elukogemust ja tunnustust, siis nüüd võib näha järjest nooremaid pealikke lavale astumas. Nad teevad ümber kõik reeglid, mis organiseeritud kuritegevuses varem kehtisid, kasutades selleks kõiki IT-võimalusi. Kui te vaatate kasvõi narkoturgu Inglismaal, siis 25% müüakse interneti kaudu. Nii Europol, FBI, Ühendkuningriigi kui Hollandi politsei on teinud märkimisväärseid läbimurdeid, sulgemaks pimeturgu, kuid kohe tehakse uusi jõupingutusi uute kohtade avamiseks."

Üldiselt iseloomustab uut tüüpi kuritegevust suhteline vägivallatus: sa häkid kedagi Los Angeleses, asudes ise näiteks Kasahstanis, ja raha võtad välja Dubais.

Kas elus on tõesti tavaliselt nii, et headus ei pruugi võita – ehkki filmides loomulikult läheb vastupidi? "Inimesed asuvad kurjale teele ikka siis, kui see ei ole nende jaoks kuidagi ära hoitav. Kui vähegi võimalik, teeb inimene ikka seaduskuuleliku valiku. Ma arvan, et inimesed on oma olemuselt ikka head."

Võib vaid ette kujutada, kuidas Glenny "teisel pool telefonitraati" seda üteldes talle omaselt mõtlikult ja endassetõmbunult muigab.

Nemesis: võimas vastane ja nuhtlus

Paralleelselt "McMaffiaga" jõuab tõenäoliselt filmini veel üks Misha Glenny teos, nimelt "Nemesis", mille aluseks  samamoodi on varem kirjutatud raamat.

"Nemesist"  uurivad praegu Hollywoodi produtsendid ja tõenäoliselt valmib sellest seriaal. "Nemesise"  üks põhisündmustest juhtus tegelikus elus ühel 2011. a novembrihommikul Rio de Janeiros, mil leidis aset isegi seda paljunäinud linna vapustanud sündmus. Rocinha kurikuulsas favelas (slummis – toim) tõmmati Kongo aukonsuli autost välja ja arreteeriti Antônio Francisco Bonfim Lopes, tuntud ka hüüdnimega Nem: narkoparun ja Brasiilia tagaotsituim mees. Vaenlane nr 1. Praegu kannab ta 12-aastast vanglakaristust.

Glennyl õnnestus läbi murda kõikvõimalike advokaatide armeest ja pääseda teda kümmekond korda järjest vanglasse intervjueerima. See teos – "Nemesis" – pole isegi mitte ühe narkoärimehe portree, vaid kirjeldus sellest kogukonnast või Ladina-Ameerika favelatest, kus nad leiavad toetuspinna. See raamat räägib, kuidas Nemid kasvavad või kuidas nad välja kujunevad. Nemesis tähendab muide võimast vastast – või ka nuhtlust. Või ka kättemaksjat.

Kohati jääb mulje, et narkokartellide ja nemesiste näol on tegemist favelate vaeste kättemaksuga lääne heaolule, mida kolooniad on sajandeid toitnud. Kiirus, millega heaoluühiskonnad narko mõjul degenereeruvad, ametnikud hordide viisi korrumpeeruvad ja tavalised inimelud hävivad, on tõepoolest muljetavaldav. Ei tasu unustada, et ka kolumbialane Pablo Escobar oli kohalike vaeste silmis, kellele ta koolimaju ehitas, rohkem nagu Robin Hood, kättemaksja, mitte suurekaliibriline kurjategija.

Glenny jutustused favelate elust, sealsest subkultuurist on tõepoolest meeldejäävad. Armas mandlisilmadega eelkooliealine poisike embamas – hellalt nagu kalleimat mängulooma – täiesti ehtsat automaati. Lillelistes šortsides narkodiilerid, keda ajavad taga hambuni relvis politseinikud. Favelates üle kogu Lõuna-Ameerika mandri, mitte ainult Brasiilias, käib lõputu narkosõda, mille algust ei mäleta keegi.

Vaherahu ei sõlmita ja lõppu silmapiiril ei paista. Kui mõni politseinik läheks sinna üksi, tapetaks ta suure tõenäosusega. Terror terrori vastu. Ja riik annab Rios ennast märku spetsiaalselt favelates peetavaks lahinguks välja õpetatud BOPE (Batalhão de Operações Policiais Especiais) reididega. Need pole politseinikud, vaid raskes relvastuses sõdurid soomukitel, kes favelatesse aeg-ajalt kedagi arreteerima sõidavad.


Sellelaadselt sünguselt võtavad raamatus pinget maha favelates vohava ohjeldamatu hedonismi ja elurõõmu kirjeldused.
Mõni kriitik on ette heitnud, et "Nemesist" on keeruline lugeda. Raske on algul süveneda kogu sellesse suhete – vihaste telefonikõnede ja keeruliste tegelaste – sasipuntrasse. Kuid see retk tasuks lääne heaolusse vajunud inimesel raamatu abil siiski ette võtta. Favelates, narkokaubanduse lätetel kujundatakse meie kõigi elukeskkonda kõikides Euroopa maades laiemalt, kui ükski ametivõim seda ametlikult tunnistada söandaks.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...