Meremuuseumi direktor: Eesti oli viikingite uks idasse

"Sõrve poolsaarelt  leitud kaks viikingilaeva näitab selgelt, et sidemed viikingite ja eestlaste vahel eksisteerisid," ütles Meremuuseumi direktor Urmas Dresen lisades, et viikingid seilasid mööda Eesti põhjarannikut, et jõuda välja isegi kuni Konstantinoopolini. 

Pilt: Scanpix

Meremuuseumi direktor: Eesti oli viikingite uks idasse

Kairi Ervald

"Sõrve poolsaarelt  leitud kaks viikingilaeva näitab selgelt, et sidemed viikingite ja eestlaste vahel eksisteerisid," ütles Meremuuseumi direktor Urmas Dresen lisades, et viikingid seilasid mööda Eesti põhjarannikut, et jõuda välja isegi kuni Konstantinoopolini. 

Merepäevadel taaselustuv viikingite küla annab Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul edasi viikingite pärandit, millega on ka Eesti tihedalt seotud.
Direktori sõnul näitavad mitu aastat tagasi Sõrve poolsaarelt leitud kaks viikingilaeva, mille päritolu loetakse aastasse 750, et Eestil on olnud tihedad sidemed viikingikultuuriga.
 
"See üksik näide on väga ainulaadne kogu Põhja –Euroopa kultuuris ja selliseid leide pole ka varem leitud," lisas Dresen ja selgitas, et see omakorda kinnitab kontaktide ja juurte olemasolu viikingite ja eestlaste vahel.
 
Kontaktid viikingitega olid tihedad.
 
Dreseni sõnul on mitmeid teadaolevaid allikaid, mis viitavad tihedatele kontaktidele viikingite ja eestlast vahel, tunnistuseks sellest võiks olla seegi, et viikingid kasutasid Eesti põhjarannikut idapoole ja läbi erinevate jõgede ka Musta mereni jõudmiseks. "Me olime lihtsalt selle idatee ääres," selgitas Dresen.
 
Dresen lisas, et kindlasti oli viikingitel ülioluline läbi saada tollajal Eesti aladel elavate inimestega, sest need valdasid erinevalt paljudest teistest rauapõletamise oskust. "Viikingite ajastul oli üks korralik mõõk väärt tervet varandust. Eestis oli tollajal rauapõletamise tehnoloogia aga väga hästi tuntud," selgitas Dresen ja lisas, et Eesti oli tuntud ja teatud tolleaegne raua eksportija.
 
Hauapanused puuduvad.
 
Dresen selgitas, et erinevalt Rootsist ja Norrast on aga Eestis leitud väga vähe viikingi haudasid, sest Eesti tolleaegne kultuur sisaldas põletusmatust. "Need vähesed leiud, mis on avastatud on kahjuks kuumuse poolest nii rikutud, et palju pole sellest säilinud," ütles Dresen.
Dresen rääkis, et kindlasti peavad ja võivad Põhjamaad ennast pidada viikingite pärandi kandjateks, kuid lisaks Rootsile ja Norrale peaks sinna hulka arvestama ka Taani ja Islandi.
 
"Kultuuripärandi arvestust on palju mõjutanud ka poppkultuur. Näiteks arvatakse, et klassikalise viikingikultuuri hulka kuulub sarvedega kiiver, mida tõepoolset pole kunagi olemas olnud," märkis Dresen.
 
Merekultuur on tõusmas.
 
Dreseni sõnul pole eestlaste kui mererahva soiku jäämist siiski karta. Eelmise aasta merekultuuri aasta tähistamine andis kindlasti ka arenguks hoogu juurde. "Kuigi suuri kaubalaevu Eesti lipu all  küll ei ole, siis sellest hoolimata on meil suur reisilaevastik," ütles Dresen.
Dreseni hinnangul on tähelepanuväärne ka see, et Eestis on palju ehitatud vanade purjelaevade koopiaid.
"Tänavune aasta on ka rekordiline selle poolest, et rohkem kui kunagi varem on ostetud väiksemaid mootorsõidukeid ja jahte. Lisaks sellele on ka väikelaevade juhi koolitusi läbimas üha suurem hulk inimesi," märkis Dresen.
Laadimine...Laadimine...