Merkel võitis neljanda ametiaja, parempopulistid pääsesid parlamenti

Saksa liidukantsler Angela Merkel tagas endale pühapäeval peetud valimistel neljanda ametiaja, kuid tema võitu varjutas paremradikaalse Alternatiiv Saksamaale (AfD) pääs parlamenti. Tema juhitud konservatiivset Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) ja selle sõsarparteid Kristlik-Sotsiaalset Liitu (CSU) toetas 32,9 protsenti hääletanuist. Nelja aasta eest oli bloki toetusprotsent 41,5.

Pilt: Scanpix

Merkel võitis neljanda ametiaja, parempopulistid pääsesid parlamenti

Saksa liidukantsler Angela Merkel tagas endale pühapäeval peetud valimistel neljanda ametiaja, kuid tema võitu varjutas paremradikaalse Alternatiiv Saksamaale (AfD) pääs parlamenti. Tema juhitud konservatiivset Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) ja selle sõsarparteid Kristlik-Sotsiaalset Liitu (CSU) toetas 32,9 protsenti hääletanuist. Nelja aasta eest oli bloki toetusprotsent 41,5.

Lähim rivaal Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja selle kantslerikandidaat Martin Schulz tegid halvima tulemuse pärast Teist maailmasõda, kogudes häältest vaid 20,8 protsenti, vahendas BNS.

Pea kogu kampaania vältel edestas 12 aastat võimul olnud Merkel arvamusküsitlustes oma rivaali kindlalt.

Riigi suuruselt kolmandaks jõuks tõusis aga 13 protsendi suuruse toetuse saanud islami- ja immigratsioonivastane AfD.

Kommentaatorid nimetasid AfD tugevat tulemust "lõhestavaks hetkeks" Saksa vabariigi ajaloos. Saksa suurima tiraažiga väljaanne Bild iseloomustas seda kui "poliitilist maavärinat".

AfD peakorterisse kogunenud partei poolehoidjad tervitasid tulemusi juubeldades ning paljud võtsid ühiselt üles Saksamaa hümni.

Peavooluparteid on üritanud vältida neli aastat vana rahvusmeelset erakonda, millel on sidemeid Prantsusmaa Rahvusrindega ja Suurbritannia Iseseisvusparteiga, kuid kõigest hoolimata on õnnestunud neil luua tugev toetajaskond eriti ekskommunistlikul Ida-Saksamaal.

Nüüd võtab erakond kohad sisse Bundestagi opositsioonipinkidel, suurendades märgatavalt oma nähtavust ja riigi rahastust.

Mitmed kandidaadid kasutasid oma kampaania viimaseid päevi selleks, et veenda hääletajaid populiste toetamast, välisminister Sigmar Gabriel hoiatas koguni "tõeliste natside" pääsu eest parlamenti.

Maailma Juudikongressi juht Ronald Lauder kutsus AfD-d "häbiväärseks tagurlikuks liikumiseks, mis on Saksamaa ajaloo halvimate osade meeldetuletuseks ning peaks olema keelustatud".

Võitnud Merkel tunnistas, et eesmärgiks seatud 40 protsendist jäi tema erakond kaugele.

"Meie partei ees seisab suur väljakutse ja see on AfD pääs Bundestagi," ütles Merkel, lisades: "Me tahame võita endale tagasi AfD valijaid."

Saksa valijad hääletasid ametisse lõhenenud parlamendi, peegeldades elektoraadi jagunemist suhteliselt suure osa Merkeliga rahulolevate ja samas hulga rahuolematute vahel, kes tahavad muutusi pärast tema enam kui kümnendi kestnud valitsemisaega.

Parlamenti pääsuks vajaliku künnise ületasid veel kolm erakonda: liberaalsed Vabad Demokraadid 10,4 protsendiga ning kapitalismivastane vasakerakond Linke ja Rohelised mõlemad umbes üheksa protsendiga.

Koalitsioonikõnelused tõotavad tulla keerulised, sest teisele kohale jäänud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) lubas pärast küsitluste avaldamist, et ei lähe Merkeliga uuesti koalitsiooni. Lisaks on peavooluparteid keeldunud koostööst kolmandaks jäänud erakonnaga Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Kui SPD lubadusest kinni peab, siis jääb Merkelil valitsuse moodustamisel sisuliselt lauale vaid üks variant - minna valitsusse neljandaks jäänud Vabade Demokraatide (FDP) ja viiendaks jäänud Rohelistega. Sellist kooslust pole Saksa poliitajaloos föderaaltasandil varem proovitud.

Merkel kinnitas tulemuste selgudes, et ei kavatse kokku panna vähemusvalitsust. "Ma arvan, et Saksamaa stabiilsed valitsused on iseväärtus, et kogu meie parlamentaarne süsteem erineb neist riikidest, kus on pikk vähemusvalitsuste traditsioon," lausus ta riigitelevisioonile.

63-aastane Merkel, keda sageli on nimetatud kõige mõjuvõimsamaks naiseks maailmas, rõhutas oma kampaanias stabiilsuse vajadust rahutus maailmas ja hoiatas valijaid eksperimenteerimast.

Ekspertide sõnul leidsid Merkeli kinnitused stabiilsusest soodsat vastukaja vananeval Saksamaal, kus enam kui pooled 61 miljonist valijast on üle 52 aasta vanad.

Tema populaarsus on suuresti taastunud pärast 2015. aasta suurt sisserännet, kui riiki saabus enam kui miljon peamiselt moslemist sisserändajat, üle poole neist sõjast haaratud Süüriast ja Afganistanist.

Kuid AfD-l õnnestus asüüliteema pealt tugevasti profiiti koguda, tehes tabude murdmisest oma kaubamärgi.

AfD üks juhtivaid kandidaate Alexander Gauland ärgitas sakslasi loobuma oma süütundest kahe maailmasõja ja holokausti eest ja tundma uhkust oma veteranide üle.

SPD ütles, et erakonna katastroofiline tulemus sunnib neid istuma opositsioonis, et koguda uut võitlusvaimu.

"See on raske ja kibe päev Saksa sotsiaaldemokraatiale," ütles ajakirjanikele endine Euroopa Parlamendi juht Martin Schulz, kes avaldas lootust, et jääb edasi partei liidriks.

Schulz süüdistas AfD parlamentipääsus Merkeli "skandaalset" kampaaniat, mis hoidus debatis ja lasi tekkida vaakumil, mille Aleternatiiv Saksamaale täitis.

Laadimine...Laadimine...