Mertsina: pealinna osakaalu tõus on Eesti majanduses pidurdunud

Ehkki ligikaudu kaks kolmandikku Eesti majandusest tuli möödunud aastal Harjumaalt, on Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul Tallinna ja Harjumaa osakaalu tõus Eesti majanduses pidurdunud. 

Pilt: Scanpix

Mertsina: pealinna osakaalu tõus on Eesti majanduses pidurdunud

Toimetaja: Toomas Raag

Ehkki ligikaudu kaks kolmandikku Eesti majandusest tuli möödunud aastal Harjumaalt, on Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul Tallinna ja Harjumaa osakaalu tõus Eesti majanduses pidurdunud. 

"Kuigi Harjumaal ja Tallinnas loodud SKP inimese kohta oli eelmisel aastal oluliselt suurem Eesti keskmisest – vastavalt 144 protsenti ja 167 protsenti – on need numbrid viimastel aastatel vähenenud. Mitmete maakondade SKP inimese kohta on seevastu Eesti keskmisele tasapisi lähemale liikunud," selgitas Mertsina. 

Ökonomisti sõnul mõjutas sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutust inimese kohta osaliselt ka 2017. aasta haldusreform ning samuti mõjutab Harjumaa ja Tallinna inimese kohta loodud SKP-d sealsete inimeste arvu kiire suurenemine.

Mertsina sõnul meelitab inimesi Harjumaale asjaolu, et seal asub põhiosa töökohtadest, samuti on Harjumaa keskmine palk üle Eesti keskmise. "Ligikaudu 60 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on Harjumaal ning 46 protsenti Tallinnas. Eelmisel aastal asus Harjumaal 36 protsenti vabadest töökohtadest, selle aasta esimesel 11 kuul isegi 38 protsenti," tõi ta esile. 

Ühtlasi on vaid Tallinnas ja Harjumaal keskmine palk üle Eesti keskmise – eelmisel aastal vastavalt 113 ja 104 protsenti Eesti keskmise suhtes. Samas on mitme maakonna, näiteks Hiiu, Saare, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Valga palgatase vaid ligikaudu kolmveerandi juures Eesti keskmisest.

Mertsina lisas, et pikemas ettevaates suureneb ainult Harju- ja Tartu maakondade rahvaarv, samas kui näiteks juba kümne aasta pärast on vähemalt pooltes maakondades inimesi kümnendiku võrra vähem.

Koos inimeste vähenemisega halveneb tema sõnul enamikes maakondades ka vanuseline struktuur – tööealise elanikkonna osakaal langeb ja pensioniealiste inimeste osakaal tõuseb. See mõjutab omakorda kohalikku majandust läbi nõudluse ja tööjõu panuse. Samuti on sellel tugev mõju kinnisvaraturule.

"Kui praegu on maakondade järgi eluaseme suurima ja madalaima ruumeetrihinna vahe ligikaudu 10-kordne, siis omavalitsuste võrdluses on kõrgeima ruutmeetri hinna ja viie madalaima keskmise hinna vahe isegi 24-kordne. Pikemas vaates võivad aga erinevused kinnisvaraturul, koos rahvaarvu vähenemisega, veelgi kasvada," nentis Swedbanki peaökonomist. 

Kuigi pealinna osakaalu tõus Eesti majanduses on pidurdunud, on see teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses jätkuvalt üks suurimaid – Tallinna ja Riia osakaalud majanduses on ligikaudu sama suured.

"Linnastumine on ülemaailmne trend ning see mõjutab riikide majandust üha rohkem. Ühest küljest nähakse linnasid kasvukeskustena, kus on rohkem töökohti, õppimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Suuremate linnade lähedusse tekkivad pendelrände piirkonnad seavad aga keerukamaid väljakutseid ja nõuavad suuremaid investeeringuid taristu arendamisel," märkis Mertsina.

2018. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet reedel. 

Laadimine...Laadimine...