METS KATLA ALLA: Aplad Narva elektrijaamad ähvardavad Eestimaa metsast lagedaks raiuda

"Kui ajakirjanduses võid udu ajada, siis teadlaste tasemel ei saa seda teha," rääkis akadeemik Jüri Martin Eesti metsade tegelikust olukorrast. Tekkinud on absurdne oht, et roheenergia tootmise sildi all võetakse puid maha, et need Narva ja Auvere elektrijaamades ära põletada.

Pilt: Albert Truuväärt

METS KATLA ALLA: Aplad Narva elektrijaamad ähvardavad Eestimaa metsast lagedaks raiuda (3)

Virkko Lepassalu

"Kui ajakirjanduses võid udu ajada, siis teadlaste tasemel ei saa seda teha," rääkis akadeemik Jüri Martin Eesti metsade tegelikust olukorrast. Tekkinud on absurdne oht, et roheenergia tootmise sildi all võetakse puid maha, et need Narva ja Auvere elektrijaamades ära põletada.

Bioloog ja Rohuneeme külavanem, akadeemik Jüri Martin mäletab veel aegu, mil Tallinna ümbruses tegutses rohelise vööndi metsamajand. Tavaolukorras lageraiet ei tehtud, rõhk oli metsa hooldusel ning jahindusel. Eks ikka selleks, et tallinlasel oleks puhtam hingata ning kohti, kus käia akusid laadimas ja ehk ka mõnda looma silmata. Nüüd undasid aga harvesterid taas otse Tallinna külje all Viimsis ning on sealsete külade rahva põhjalikult välja vihastanud.

Nii kohalikke inimesi kui ka omavalitsust nörritab kõige enam abitusetunne. Juriidiliselt on need riigimetsa majandaja (RMK) raided mõistagi korrektsed. Kõige enam, mida saaks teha, kui mõni tuttav metsatükk on "ära söödud", on allkirju korjata. Aga mida sa neist allkirjadest korjad, kui see ei ületa enam uudiskünnistki. Halvemal juhul jäävad need lihtsalt mingi ametkonna lauasahtlisse. Paremal juhul sooritatakse mõni PR üritus, näilise "kaasamise" näol, mille järel rong endises suunas edasi sõidab. Heaks näiteks Viimsis on 2004. a, mil kohalikud kiiduväärt kodanikuaktiivsust ilmutasid ning 1700 allkirja kogusid. "Anti vallavalitsusse, ja sinna nad jäid," ütleb Martin.

Inimesed riigi vastu

"See, mis praegu toimub, tekitab ikka tõsist hirmu ja rahvas on väga tõre," rääkis külavanem. "Ega erilisi kokkuleppeid RMK-ga pole võimalik saavutada ja eks nemad ju täidavad ka ainult käsku. Elanikud on vihased tegelikult juba üle kümne aasta, aga vaatamata protestidele kaugemale sellega kuhugi ei jõua. Äärmiselt oluline, et Viimsi metsad kuulutataks kaitsemetsadeks. Need olidki kaitsemetsad, aga nüüd vaadatakse neid ainult kui majandusmetsasid."

Martin lisas, et metsad on mitte ainult Viimsis, vaid üle-eestiliselt tugevas stressis. "Kui ajakirjanduses võid udu ajada, siis teadlaste tasemel ei saa seda teha."

2015. a lõpus kulges raie näiteks Haabneeme Tammikumetsa kinnistul tüüpilist rada. Viimsi vald saatis kohale keskkonnainspektori, kel jäi üle nentida RMK raie seaduslikkust. Kui vald palus sekkuda keskkonnaametil, vastati ka sealt keeldumisega. Kedagi ei huvitanud valla argumendid, et raie läks vastuollu Viimsi valla mandriosa kehtestatud üldplaneeringus kirjas olevate miljööväärtuslike alade ja rohevõrgustiku alles hoidmisega.

"Selle alusel on antud ala märgitud väga väärtusliku metsaga haljastuks, mis arvestades ümbritsevat ehitustegevust peaks kindlasti alles jääma," leidis vald. Nii Martini kui enamiku teiste sealsete külavanemate sõnum on lihtne: omavalitsusele tuleb raiete osas anda kaasa rääkimise õigus.

Tõsi, Jüri Martin teab rääkida ka positiivsematest lugudest. Kelvingi külas oli sealne külavanem isiklikult üle 100-aastaste puude kaitsele asunud, kui – piltlikult öeldes – saag juba surises. Muidu oleksime jälle hulgast põlispuudest ilma jäänud, kuid seekord õnnestus puiduvarujad ära rääkida. "Kui protsessimine ikka väga ägedaks läheb, tõmmatakse tagasi," nentis Martin.

Nii ei maksa imestada, et rahvale on sügavalt hinge läinud üks Valdur Mikita kirjutistest, milles autor ütleb: "Me kõik armastame oma riiki ja samal ajal peame justkui võitlema sellesama riigi vastu."

Rutiku: raha pandi huugama

Paljude loodusest lugu pidavate inimeste kujutluses on RMK see "paha", kes metsad maha võtab. Ilmselt ei teadvusta paljud loodusesõbrad, et ka kasvav surve rohelise energia tootmiseks võib metsa suure surve alla panna. Nii ütleb mitmekülgsete annetega loodusesõber Lahemaa kandist Emil Rutiku otsekoheselt, et analüüsi jääb rahva seast võrsunud metsakaitsjate kommuunides väheks. Kurdetakse, et ühe või teise küla juures on mets maha võetud, aga miks ja kuhu see läheb, eriti ei mõelda.

"Seoses Auvere fopaadega tuleks selle elektrijaama väärtust umbes 200 mln võrra alla hinnata," rääkis Rutiku. "Raha pandi huugama, aga keegi ei vastuta mitte millegi eest, vaid nüüd püütakse seda oma inimeste elukeskkonna arvelt tasa teha." Lihtsalt öeldes püütakse metsa ära küttes toota võimalikult palju roheenergiat, ja see, mis Eesti roheenergia plaanist üle jääb, mõnele teisele riigile, kes nii palju roheenergiat toota ei suuda, kvoodina maha müüa.

Raha on aga vaja. Vastrajatud, mõnede kriitikute hinnangul ebaõnnestunud Auvere elektrijaam hinnati mäletatavasti 2016. a algul ligi 40 mln euro võrra alla, lisaks ei välistatud veel täiendavat allahindlust kuni 160 miljonini juhul, kui ei teostu ulatuslik puidu põletamise kava. Kurja juureks on nimelt rohetoetused. Nende saamise nimel püüab Eesti Energia rohkem biomassi ja puitu põletada, väidavad mõnedki keskkonnakaitsjad. Taastuvenergeetika ettevõtteid ühendav koda nimetab seda aga otsesõnu keelatud riigiabiks.

Parasjagu on riigikogus lugemisel elektrituruseaduse muutmise seadus. See kujundab Eesti metsade saatust ilmselt sama olulisel määral kui paljukõneldud kuusikute raievanuse alandamine. Need kaks seadust paistavad väga tihkelt omavahel seotud olevat. Kui üks laseb raiuda nooremat metsa, siis teine hoolitseb, et tuli Narva katelde all ei kustuks ning oleks järjest rohkem mõtet sinna puitu ajada. Seda nimetatakse ka statistikakaubanduse eelnõuks: euroliidu ühel riigil on teatavasti võimalik enda tootmiseesmärgist puudujääv taastuvenergia (statistika) teise riigi käest osta. Eestis on taastuvenergia tootmiseks võimalused olemas ja seega saame justnagu aidata riike, kellel seda ei ole. Nõnda võime taastuvenergiat toota rohkem, kui meie enda eesmärk ette näeb, ning ülejäänu teistele müüa. Nii saakski Eesti Energia järjest rohkem puitu ehk biomassi põletades suuremat tulu.

"Asjatu, kasutu ja pole realistlik."

Taastuvenergia koda laseb elektrituruseaduse muutmise eelnõu mõistagi auklikuks. Koja juhilt Rene Tammistilt tuleb vastuargumente kui Vändrast saelaudu. Viimane pikk kiri riigikogu majanduskomisjonile läks kojast teele alles eelmisel nädalal.

Lihtsalt öeldes kannustab roheenergeetikuid ja puidutööstureid hirm, et kui Narva katlad jätkavad puidu senisest veelgi aplamat manustamist, saab see lihtsalt Eestimaa pealt otsa. Jäävad vaid kaitsealad, veel natuke "kiiksuga" eraomanike metsa, kes seda mingil põhjusel müüa ei taha, ja puudepõllud, mida ametlikud metsandusringkonnad praegu promovad.

Nii on Eesti taastuvenergia koda, jõujaamade ja kaugkütteühing ning metsa- ja puidutööstuse liit teinud ettepaneku, et Eesti päritoluga puidulise biomassi kogus Narva elektrijaamades ei tohiks ületada 0,5 miljonit tihumeetrit aastas. See piir tuleks nende arvates seadusega paika panna.

Tammist väidab ka, et 3,4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, mida Eesti Energia kavandab Narvas nn statistikakaubanduse raames põletada, ei saa Eesti metsadest välja võtta ilma, et see ületaks metsanduse arengukavas lubatud piirmäärasid 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Keskkonnaagentuuri andmetel oli näiteks 2014. aastal Eesti raiemaht 10,4 miljonit tihumeetrit.

Tammist viitab veel, et RMK juht Aigar Kallas on üsna ilmselt tanki pandud. Mullu veebruaris riigikogu keskkonnakomisjonis oli riigi peametsnik otse tunnistanud: lauale pandud arvud, mis rääkisid miljonite tihumeetrite lisandumist raieplaani, on "asjatu ja kasutu ning pole realistlik". Lihtsalt öeldes saab Narva põletamiseks siirduv puit tulla kas Eesti lagedaks raiumise või puidutööstuste tooraine või siis väiksemate kaugküttejaamade arvelt. Veel kasvatab Narva jaamade puiduga kütmine inimeste jaoks küttepuu hinda. Aastatel 2010-2012, kui Narva jaamad puitu põletasid, tõusis Kirde-Eestis küttepuu hind 40% ja üle Eesti u 15%.

Veel väidab Tammist, et Narva elektrijaamades raisatakse puitu, põletades seda madala, umbes 35%-lise kasuteguriga. Katlamajades või siis koostootmisjaamades, kus tõhusat koostootmistehnoloogiat rakendatakse, on see kasutegur 75%-90%. Nii katlamajad kui ka uued koostootmisjaamad üle Eesti kasutaksid sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu, väidavad roheenergeetikud.

Eesti Energia päästmine

Eesti Energia ei ole kolleegide ja konkurentide kriitika kritiseerimisega mõistagi kitsi.

Kõigepealt lükati tänavu märtsikuises kirjas riigikogu majanduskomisjonile ümber arvud, nagu oleks Eesti Energia ambitsiooniks ahju ajada 3,4 mln tihumeetrit Eesti puitu aastas. Pealinnale antud kommentaarides väidab EE samuti, et Narva jaamade keevkihtkateldes on tehnoloogiliselt küll võimalik toota maksimaalselt 2,5 TWh taastuvelektrit aastas, kuid möödunud kalendriaastal toodeti Narvas seda vaid 0,13 TWh.

Loodusesõber Emil Rutiku võttis kokku, millise mulje too kemplemine kõrvaltvaatajale on jätnud: keskkonnakaitse sildi all ja püüdes rohkem metsa ära kütta, püüab EE lihtsalt oma juba iidamast-aadamast nässu läinud projekte mudast välja sikutada. Ehk siis päästa Eesti looduse arvelt Auveret, USA Utah´i kõrbe investeeringut jne.

 

Viimsi külavanemate mõte: taastada Tallinna roheline vöönd

Viimsi külavanemad arutavad isekeskis mõtet taastada ümber Tallinna kunagine roheline vöönd ehk nn linna kopsud – metsamassiiv, mida käsitletaks pigem kaitsealuste, mitte majandusmetsadena.

Kelvingi külavanem Ants-Hembo Lindemanni (pildil) eestvõttel rajati kunagisele nõukogude sõjaväe lasketiiru maa-alale Kelvingi küla. Tema on ka üks põhilisi Rohuneeme kaitseala eestseisjatest: "Me näeme seal tükikest ehedat põlismetsa, palju samblikke, mida saavad koolilapsed vaatamas käia. Seda on õnnestunud siiani kaitsta," ütles ta. "Metskond on meie soove aktsepteerinud, ehkki vahepeal tehti ka sinna raieks punased laigud peale."

Lindemanni sõnul on rohelise vööndi moodustamise ideel külavanemate hulgas päris suur kandepind. Iseküsimus, kas sellega tuleksid kaasa ka teised Tallinna ümbritsevad omavalitsused peale Viimsi. RMK Harju metskonna metsaülem Andrus Kevvai väitis jaanuaris Harju Elule, et raiete nimekirjad on RMK kodulehel avalikud. "Teavitada meil otsest kohustust ei ole. Oleme mõnes osas võtnud ise kohustusi, mõningaid asju teavitame. Näiteks kui teeme Viimsi vallas Viimsi poolsaarel raiet. Või siis Saku ümbruses. Ühesõnaga seal, kus elavad inimesed ja on väga kõrgendatud tähelepanu."

Kevvai sõnul inimesed raietest eriti ei huvitu. "Paar aastat tagasi Kolgas oli rahvast väga palju koos, aga tavaliselt on kokkusaamised väiksed. Inimestele ei paku väga huvi, aga me oleme alati valmis rääkima. Hetkel tegeleme strateegia ülevaatamisega, kuidas paemini teavitustööd teha. See peaks valmis saama märtsi lõpus."evvai sõnul ei ole RMK-l võimalik riigi antud raieplaanist taganeda.

Metsa hoidmine ei tähenda tema sõnul, et lastakse metsal seista, kuni puud pikali kukuvad.

 

----

 

Eesti Energia: statistikakaubandus annaks roheenergia tootmisele märkimisväärse tõuke

Eesti Energia väidab, et kuigi praegu põletatakse Ida-Virumaa elektrijaamades peamiselt Eestist pärit puitu, mõeldakse edaspidi selle suurema importimise peale.

"EE on Narvas senimaani põletanud peamiselt Eesti, Vene, Ühendkuningriigi ja Norra päritoluga jäätmepuitu ja puidutööstuse jääke," selgitas ettevõtte kõneisik Kaarel Kuusk. "Eri riikide osakaal tarnetes on olnud aastate lõikes väga erinev. Loomulikult on Eesti päritoluga materjali osakaal olnud seni kõige suurem, kuid see ei pruugi nii jääda, sest puit on turukaup ja seda on võimalik hankida eri riikidest. Puit ja biomass, näiteks hakkepuit, on põhimõtteliselt üks ja sama asi."

EE on ka seisukohal, et koguselist piiri, näiteks poolt miljonit tihumeetrit, millest rohkem ei tohiks Eesti puitu katlas ära põletada, pole mõistlik seada. "Oleme seisukohal, et kuna Eesti päritoluga puitu põletatakse mitmetes Euroopa riikide elektrijaamades ilma igasuguste koguseliste piiranguteta, siis tuleks Narva elektrijaamade suhtes sellise piirangu kehtestamisel hakata kindlasti reguleerima ka Eestist eksporditavate puitkütuste lõppkasutust, et tagada energiatootjate võrdne kohtlemine," väidab ettevõte. Kuigi tehnoloogiliselt on võimalik toota maksimaalselt 2,5 TWh taastuvelektrit aastas, toodeti möödunud aastal seda Narvas vaid 0,13 TWh.

EE ütleb ka, et ei ole nõus taastuvenergia koja väidetega, nagu ei omaks statistikakaubanduses osalemine ergutavat mõju taastuvenergia tootmisele Narva elektrijaamades ja et eelnõuga hüvitatakse Eesti Energiale mingite äririskide realiseerumist.

Statistikakaubanduse regulatsioon, mida nüüd püütakse riigikogus seaduseks muuta, oleks selgelt turupõhine, mis tähendab, et parim pakkumine selgub vähempakkumise korras. Teiseks märgib EE, et juhul kui Narva seadmete põhine roheenergia pakkumine peaks vähempakkumisel osutuma parimaks, siis võimaldaks see võrreldes tänasega toota Narvas märksa rohkem taastuvenergiat ja vähendada põlevkivist energiatootmise keskkonnamõju.

Mis puudutab Auvere elektrijaama, siis kehtiva taastuvenergia direktiivi kohaselt kvalifitseerub see statistikakaubanduses osalemiseks. Seega pole EE väitel viited, et Auveret võidakse veelgi enam alla hinnata, antud juhul asjakohased.

Meenutuseks, mis on statistikakaubandus: võimalus on toota nn plaanist rohkem taastuvenergiat ja müüa üle jäävad ühikud riikidele, kes seda vajavad.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...