Mida teha, kui mul tekkis kirjaliku lepinguta töötamisel tervisekahjustus?

Lugeja küsib: "Arst tuvastas mul kaeladiski vigastuse ja vasaku käe lihaste kahjustuse. Tööandja on veendunud, et minu terviseprobleemid pole selle tööga seotud." Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Pilt: Pixabay

Mida teha, kui mul tekkis kirjaliku lepinguta töötamisel tervisekahjustus?

Toimetaja: Meelis Piller

Lugeja küsib: "Arst tuvastas mul kaeladiski vigastuse ja vasaku käe lihaste kahjustuse. Tööandja on veendunud, et minu terviseprobleemid pole selle tööga seotud." Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Lugeja küsib: Töötasin kaks nädalat suulise töölepingu alusel ühes Eesti ettevõttes ehitustöölisena, tööd tegin Soomes. Töötasin pikad päevad (10-12 tundi) löökdrelliga ja piikvasaraga. Sain nende tööde tegemisest tervisekahjustuse. Ütlesin tööandjale mitu korda , et just selle töö tegemisest on mul väljakannatamatud valud kaelas ja mõlemas käes. Arst tuvastas mul kaeladiski vigastuse ja vasaku käe lihaste kahjustuse ning paremal käel lateraalse epikondüliidi. Teavitasin tööandjat kirjalikult tööandja antud tööülesannet täites tekkinud tervisekahjustustest ning viitasin ka tööandja kohustusele tervisekahjustuse tekkimist uurida.

Tööandja on veendunud, et minu terviseprobleemid pole selle tööga seotud. Lisaks ütles ta, et hetkel tööd ei ole ja ma võin kuni edasiste korraldusteni koju sõita. Hiljem selgus, et minu töölepingut ei ole registrisse üldse kantud. Kas ma siis töötasin mustalt? Tööandja enam minu kõnedele ja kirjadele ei vasta.

Mida ma peaksin tegema, et saada tervisekahjustuse eest hüvitist? Varsti saab läbi ka eelmisest töökohast saadud ravikindlustus, siis ma ei saa enam ju ka arstile minna, aga mul on ravi pooleli ja ees on kaks operatsiooni. Minu töövõime ja sissetulek on muutunud aga olematuks.

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Kui Teie töötamist ei ole töötamise registrisse kantud ning tööandjaga ei ole võimalik tervisekahjustuse teemal rääkida, tuleb teil alustada töösuhte tuvastamisest. Esmalt tuleb tuvastada, et Teil oli tervisekahjustuse tekkimise ajal töösuhe ning seejärel teha kindlaks, et tervisekahjustus on tööst tingitud.

Töösuhte tuvastamise nõudega saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Arvestage, et tähtajaliselt on sellega üsna kiire, vaidlustamiseks on aega neli kuud (töölepingu seaduse § 3(1) sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud). Töösuhte ajal tervisekahjustuse tuvastamiseks võite pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega.

Andke arstile teada, et Teie haigestumine võib olla tööst tingitud. Kui perearst või muu arst kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab ta inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Töötervishoiuarst otsustab, kas haigus on tööga seotud või mitte. Kutsehaigusi diagnoosib SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus. Täpsemat infot leiate nende kodulehelt.

Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Tööandja peab uurima kõiki kutsehaigestumisi ning kaasama uurimisse töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku. Uurimine toimub 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist ning lõpeb raporti koostamisega. Raport tuleb esitada Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise uurimise lõpetamist.

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, st näiteks on tal diagnoositud kutsehaigus, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kahju hüvitamiseks pöörduge esmalt tööandja poole. Kui te kahju hüvitamise osas kokkuleppele ei jõua, võite pöörduda hüvitise saamiseks kohtusse. Kuna tervisekahjuga seotud nõudeid lahendavad ainult kohtud, siis tasub aja kokkuhoiu mõttes pöörduda kohe maakohtusse, kus saate nõuda nii töösuhte tuvastamist kui ka tervisekahju tekkimisega seotud kahju hüvitamist.

Laadimine...Laadimine...