Miks puudub Eestil seni riiklik autasu taasiseseisvumise kangelastele?

Eelmise presidendi nägemus Eesti iseseisvuse taastamisest oli ilmselt selline, et lauluväljakul võeti üksteisel käest kinni, tehti selfisid, öeldi nõukogude võimule, et minge siit minema, ja oligi vabadus käes, kirjutab raadioekspert Aadu Jõgiaas.

Pilt: Albert Truuväärt
Ajalugu

Miks puudub Eestil seni riiklik autasu taasiseseisvumise kangelastele?

Aadu Jõgiaas

Eelmise presidendi nägemus Eesti iseseisvuse taastamisest oli ilmselt selline, et lauluväljakul võeti üksteisel käest kinni, tehti selfisid, öeldi nõukogude võimule, et minge siit minema, ja oligi vabadus käes, kirjutab raadioekspert Aadu Jõgiaas.

Iga aasta enne Eesti Vabariigi aastapäeva korraldab president vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid. Teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle töö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks. 

Möödunud aastal täitus 25 aastat paljudest kõigi meie elu puudutanud sündmustest. Meenutasime 13. jaanuari traagilisi sündmusi Leedus, Toompea kaitserajatiste loomist ja Riias asunud barrikaade ning sealsetes sündmustes hukkunuid, Leedu piirivalvurite jõhkrat tapmist ja Eesti piiripunktide ründamist OMON-i poolt. Augustis tähistasid kõik Balti ja ka teised endised Nõukogude Liidu vabariigid veerandsajandi möödumist 1991. aasta nurjunud augustiputšist, mis tõi kokkuvõttes meie riikidele iseseisvuse. Sageli peetakse ühe inimpõlve pikkuseks kahekümne viie aasta pikkust perioodi. Seega võime juba julgelt väita, et toonastest sündmustest on möödunud piisavalt pikk aeg ja kokkuvõttes hakkab see väljuma tavapärase lähiajaloo piiridest. Minu arvates on nüüd paslik meenutada, kuidas me koos naaberriikidega oleme tähtsustanud ja tunnustanud meile toona vabaduse ja iseseisvuse toonud inimesi.

Pärast iseseisvuse taastamist alustas Leedu Vabariik esimesena juba vähem kui aasta pärast "13. jaanuari medali" andmist neile inimestele, kes kaitsesid Leedu iseseisvust jaanuarist septembrini 1991. aastal. Võrreldes teiste riiklike autasudega on Leedu seda medalit kõige rohkem annetanud. Üheksa aasta jooksul on autasu omanikuks saanud umbes 3000 Leedu ja välisriigi kodanikku, nende seas ka Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin, kes tugevasti toetas sõltumatu ja iseseisva Leedu Vabariigi taastamist.

Medali lõi isegi Venemaa

Venemaa lõi 2. juulil 1992. aastal medali "Vaba Venemaa kaitsjale" Vene Föderatsiooni kodanikele, välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele julguse eest kaitsta põhiseaduslikku korda riigipöördekatse ajal 19.-21. augustini 1991 ning isikliku panuse eest viia ellu Vene riigi demokraatlikke, majanduslikke ja poliitilisi reforme, tugevdada vene riiklust ja lahendada rahvusprobleeme. Selle medaliga autasustamist alustati 19. augustil 1992 ja lõpetati 25. juulil 2006. Esimesed medalid said postuumselt kolm 1991. a augustisündmustes hukkunut. Kokku anti neid medaleid välja 1994 isikule. Moskvas langenute auks on Venemaal välja antud ka postmargid.

Toonaseid kangelasi pidas loomulikult meeles ka Läti, jagades välja palju aumärke barrikaadidel võidelnutele – kuigi nende tuvastamine pole eriti lihtne. Nimekirjad olid olemas 1991. aastal, kuid kui sama aasta augustis algas Moskvas vanameelsete putš, need hävitati, et mitte kangelasi ohtu seada. Mälestusmedaleid on kokku välja antud üle 30 000, kuid arvatakse, et tegelikult osales Lätis1991. aasta jaanuari ja augusti sündmustes 45-50 000 inimest. Täpset arvu ei oska loomulikult keegi öelda.

Viimasena meie lähinaabritest kuulutas 24. märtsil 2004. aastal Läti president Vaire Vīķe-Freiberga välja riiklike autasude seaduse, mille järgi tunnustab Läti 1991. aasta iseseisvuse kaitsjaid ja barrikaadidel osalenuid medaliga "Barrikaadidel osaleja". Pärast seda, kui Seim oli võtnud vastu otsuse tõsta barrikaadidel võidelnute auraha staatus võrdseks riiklike ordenite ja medalitega, hakati otsima andmeid toonastes võitlustes osalenute kohta. Neid on umbes 5000.

Eestil puudub riiklik autasu 1991. aasta sündmustes osalenutele ja kogu riigis meenutati 25 aasta taguseid tähtpäevi äärmiselt loiult. Maakondade enda initsiatiivil oli küll kohalikke meelespidamisi, aga mitte mingit tunnustust riigi ning isegi Tallinna linna poolt ei antud 1991. aasta tegijatele. Tõenäoliselt olid eelmiste valitsuste prioriteedid kuskil mujal.

Tõelised tegijad jäid ilma

Kaitseminister Jüri Luik andis aastatel 1998-1999 Eesti valitsuse nimel 5600 medalit II maailmasõjas osalenud meeste tunnustamiseks. Kõik eelmised presidendid on jaganud sarnast tunnustust samas sõjas osalenutele, kuigi mõni kõrge autasu saanutest ei ole isegi Eestimaa pinnal võidelnud, vaid oli kõigest eestlasena Saksa sõjaväes. Kaitseministeeriumi teenetemärkide nõukogu on seisukohal, et taasiseseisvumisele kaasa aidanuid ei käsitleta teeneteristi statuudi mõistes vabadusvõitlejatena. Jääb mulje, et nad ei ole lihtsalt teadlikud tegelikult 1991. aastal toimunust. Mitte mingil moel ei saa näiteks käsitleda kaasaaitajana Eesti riiki elektrooniliste võitlusvahenditega kaitsnud sideväelasi, sest nende tegevus oli "relvaga käes", seega militaarne.

Isegi reformierakondlane Jürgen Ligi on selles küsimuses teisel arvamusel. Tema arvates tuleb vabadusvõitlejateks pidada inimesi, kes võitlesid Eesti Vabariigi taastamise eest ning Vene ja Saksa okupatsioonide vastu.

Tegelikult oleks pidanud esmajoones siseministeerium meenutama 25 aasta tagust aega, sest nende käsutuses oli u 10 000 vabatahtlikku organisatsioonist Eesti Kodukaitse. 25 oktoobrist 1990 kuni 1. aprillini 1992 käis Eesti majanduspiiri vabatahtlikult, tasuta kaitsmas 12 000 inimest. Lisaks veel riigi- ja piirikaitseamet oma töötajatega ja alternatiivteenistuse nime all piiri kaitsnud noormehed.

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik militaarne riigikaitseorganisatsioon. Olles ise samuti selle organisatsiooni liige peagi juba 27 aastat, ei ole ma tähele pannud, et mingilgi moel oleks seal tähistatud Eesti riikliku iseseisvuse taastamist. 1991. aastal oli kaitseliit juba tegutsemas ja seda eriti augustisündmuste ajal. Küsisin kunagi Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami käest, miks ei ole 1991 aastal Eesti iseseisvumises aktiivselt osalenuid meeles peetud, ja ta vastas nii: "Rüütel üritas ja mingil määral saavutas sellise tasakaalu, kui ta oma ametiaja viimasel aastal autasusid jagas. Ta korjas tipud. Ta võttis mehaaniliselt ülemnõukogu liikmed ja tollased maavanemad – linnapead, samuti tuntud poliitikud-ametnikud. See oli ülakiht, aga tegelikke tegijaid tuleb minu arvates veel väärtustada ja nad tuleks eelnevalt välja selgitada."

Seni vaid ühingute tunnustused

Tänapäeva noortele on jäänud tõesti selline mulje, et iseseisvus tekkis justkui tühjalt kohalt, me laulsime lauluväljakul, ütlesime muulastele, et teie minge siit minema ja meie hakkame siin nüüd elama. Aga tegelikult ongi vaja uuesti need toimunud sündmused lahti kirjutada ning president ja riik peavad tähtsustama isikuid, kes tol korral olid tegevad riikluse taastamisel. Praegu on äärmiselt tähtis, et me neid inimesi maha ei magaks, et me otsime nad üles ja hindame neid.

Kahjuks oli eelmise presidendi nägemus Eesti iseseisvuse taastamisest samasugune – et lauluväljakul võeti üksteisel käest kinni, tehti selfisid, öeldi nõukogude võimule, et minge siit minema, ja oligi vabadus käes. Praegu soovin uuele Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile jõudu ja ka soovi aru saada faktidest meie lähiajaloos.

Olen juba ammu kirjutanud, et "kui riik ei suuda, siis peab tema eest keegi teine töö ära tegema". Nii ka eestimeelsed mehed seekord tegid koguni kahes organisatsioonis. 2016. aastal asutas Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliit medal "Taasiseseisvumise kaitsja". Medal on mõeldud kaitseliitlaste ja piirivalvurite ning nendega koos tegutsenud muude isikute tunnustamiseks, kes osalesid ajavahemikus 19.-22. augustini 1991. aastal Eesti Vabariigi taasiseseisvumise kaitsel. Medali kavandi autor on Kalev Konso. Esimene vabatahtlike riigikaitsjate austamisüritus toimus 31. augustil Tori kirikus, millega ühtlasi tähistati Vene okupatsioonivägede 22 aasta tagust lahkumist Eestist.

Samuti tegi Eesti vabadusvõitlejate liidu liige Jüri Kask 10. augustil 2016 ettepaneku luua Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva mälestusmedal. Esimene selle medaliga autasustamine toimus Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris 28. novembril 2016. aastal.

Laadimine...Laadimine...