"Praegune seisukoht on, et esmajärjekorras peaksime vaktsineerima neid, kellel on kõige suurem oht, kas raske haiguse tekkeks või haigestumiseks ja haiguse edasi kandmiseks," ütles viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on igal juhul oluline alustada meditsiinitöötajatest.

Lutsari sõnul on eelisjärjekorras esimesed eesliini meditsiinitöötajad, hooldekodude töötajad ja elanikud ning teised riskigruppidesse kuuluvad isikud. Sotsiaalministeeriumil on riskigruppide nimekiri koostatud.

Viroloog Andres Meritsa sõnul sõltub vaktsineeritute järjekord sellest, millist eesmärki tahetakse saavutada. “Igal juhul on oluline alustada meditsiinitöötajatest, sest nad ei ole mitte ainult COVID-19 vastase võitluse eesliinil, vaid on ka absoluutselt vajalikud haiglate/tervishoiu toimimiseks. Kindlasti tuleb siia lisada inimesed, kes tegelevad SARS-CoV-2 proovide võtmisega ja nende analüüsimisega, sest ka nemad puutuvas töö iseloomu tõttu kokku infektsioonilise viirusega,” ütles Merits.

Samuti on Meritsa sõnul oluline vaktsineerida ka viirusega töötavaid teadlaseid, keda on võrreldes meditsiinitöötajatega vähe ning väljaspool kahtlust on ka hooldekodude personali ja hooldustöötajate võimalikult kiire vaktsineerimine. “Kindlasti on veel ka teisi eesliinitöötajaid, kellel on oma töö iseloomu tõttu suurem tõenäosus viirusega kokku puutuda või kes on seotud elutähtsate teenuste osutamisega,” lisas ta.

Edasi on Meritsa sõnul juba keerulisem valikuid langetada, kuid tema hinnangul on õige alustada riskirühmadest ehk 70+ vanusega inimestest, sest nemad moodustavad rõhuva enamuse COVID-19 tagajärjel haiglaravi vajavatest ja nende vaktsineerimine vähendab oluliselt koormust meditsiinisüsteemile.

Peale vanemate inimeste pole Meritsa sõnul selge, milline rühm peaks siis järgnema, sest ülejäänud riskirühmade kohta pole andmed nii selged. “Kuigi kevadel arvati, et kõrgvererõhutõbi või astma on riskifaktorid, siis hilisemad ja suuremad uuringud seda pigem ei kinnita,” lisas ta.

Meestel kõrgem risk nakatuda

Teaduslike argumentide järgi on Meritsa sõnul meestel kaks korda kõrgem risk nakatuda, siis järgnevad naised ning viimaks lapsed. “Laste vaktsineerimine pole nii ehk nii enne 2022 aastat võimalik, sest minu teada pole vaktsiinikandidaate lastel katsetatud ja enne vajalike uuringute läbiviimist neid lastel kasutada ei saagi,” ütles Merits.

Ka Riigikogu liige ja arst Hele Everausi kinnitab, et ei  saa vaktsineerida rasedaid ja terveid alla 16-aastaseid lapsi, kuna vaktsiini ohutus pole lõplikult selge.

Alla 50-aastaste puhul pole Meritsa sõnul vaktsineerimise järjekorral ilmselt meditiiniliselt suurt tähtsust ja lähtuda võiks sellest, kes ja kui tõenäoliselt viirust üle kanda võiks. Ilmselt on aga selle grupini jõudmisel kasutusel olevate vaktsiinide kogused juba sellised, et vajadust järjekorra järele ei pruugi ollagi.

“Pigem on oluline, et võimalikult paljud inimesed ennast vaktsineeriksid, sest kui uskuda Antonio Fauci arvamust on normaalse elu juurde tagasipöördumiseks vaja vaktsineerida 70-85% maailma elanikkonnast,” tõdes Merits.

Tõenäoliselt saab vaktsiini esimesena Suurbritannia

Everausi sõnul paistab Suurbritannia olema esimene maa, eks alustab vaktsineerimisega. “Nende esimene valik oleks hooldekodude hoolealused ja nende hooldajad. Kuna aga Pfizeri vaktsiini transporditingimused on karmid, ei pruugi selline esmavalik õnnestuda. Vaktsiin saadetakse juba kindlaksmääratud haiglatesse ja vaktsineeritakse esmalt tervishoiutöötajaid, sotsiaaltöötajaid, hooldekodude töötajaid ja üle 80-aastaseid. Järgmisena vaktsineeritakse hooldekodude residendid,” selgitas ta.

Edasi vaktsineeritakse Everausi sõnul riskigruppi kuuluvaid eakaid ning 16-64 aastaseid, kellel on juba krooniline haigus, mis võib haigstumisel tõsta riski haiguse raskeks kuluks või surmaks. Seejärel järgnevad tööalaselt kõrgemat riski kandvate elualade töötajad.