Ministeerium tahab lõpetada erakoolide tegevuskulude katmise

Haridus- ja teadusministeerium on saatnud justiits- ja rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erakooliseaduse muudatused, millega taastatakse enne 2011. aasta seadusemuudatust jõustunud kord, kus riik ega kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus ei osale erakooli tegevuskulude katmises.

Pilt: Scanpix

Ministeerium tahab lõpetada erakoolide tegevuskulude katmise

Haridus- ja teadusministeerium on saatnud justiits- ja rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erakooliseaduse muudatused, millega taastatakse enne 2011. aasta seadusemuudatust jõustunud kord, kus riik ega kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus ei osale erakooli tegevuskulude katmises.

Senise regulatsiooni kohaselt on valitsus kehtestanud KOV-i jaoks tegevuskulude katmise piirmäära, mis tänavu on 91 eurot õpilase kohta kuus. Valminud eelnõu kohaselt osaleb KOV erakooli tegevuskulude katmises vastavalt soovile, kui ta otsustab, et see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks või piirkondlike hariduse omandamise võimaluste mitmekesistamiseks, selgub seletuskirjast, vahendas BNS.

Juhul kui erakooliseaduse vastav muudatus jääks tegemata, siis tuleks järgnevatel aastatel tagada riigieelarves lisavahendeid igal aastal vähemalt 6,3 miljonit eurot.

Seaduse muutmiseni viis riigikohtu mullune otsus, kus kohus leidis, et erakooliseadusega sätestatud kohustus ei ole olemuslikult omavalitsuslik ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigusaktide puudumise, mis näeksid ette KOV-idele erakooliseadusega pandud arveldamise kohustuste rahastamise riigieelarvest.

Kuna erakoolid saavad nagunii haridustoetust, tähendaks neile veel teiste kulude katteks vahendite eraldamine ministeeriumi hinnangul riigieelarvele märkimisväärset lisakulu, mille katteallikad tuleks leida muudest hariduskuludest. Katteallikad tuleb leida nendest vahenditest, mida teistsuguses olukorras oleks võimalik kasutada haridustoetuseks, mida antakse nii erakoolidele kui munitsipaalkoolidele võrdsetel alustel, seisab seletuskirjas. Samuti ei saaks riik kuidagi kontrollida erakoolide tegevuskulude kasvu, kuna otsuse erakooli asutamise kohta teeb selle pidaja.

Ministeerium märgib seletuskirjas, et erakoolidele toetuse maksmise üks eesmärke oli suurendada vanemate ja õpilaste valikuvabadust ning juurdepääsu alternatiivsetele haridusvõimalustele. Seaduse muutmisega arvati 2011. aastal muuhulgas, et KOV-i kaasamine erakoolide tegevuskulude katmisesse vähendab erakoolide õppemakse, mida aga paraku ei toimunud. Järelikult ei paranenud ka alternatiivsete haridusvõimaluste kättesaadavus.

Teisest küljest loob finantseerimisallikate mitmekesisus ministeeriumi hinnangul jällegi erakoolile konkurentsieelise õpetajate värbamisel. See omakorda muudab KOV-idel keerulisemaks munitsipaalkoolidesse parima kompetentsiga õpetajaskonna leidmise

Seetõttu loob erakoolide tegevuskulude katmine olukorra, kus riigi ülesannete täitmiseks kogutud vahenditest finantseeritakse sellise haridusvõimaluse pakkumist, mis ei ole ühetaoliselt ja võrdselt kõigile õppijatele kättesaadav ning mis võib soodustada hariduslikku kihistumist, seisab seletuskirjas.

Seaduse muudatusega luuakse õppemaksu osas erakoolipidajatele senisest paindlikumad võimalused kooli ülalpidamiseks. Eraüldhariduskooli pidaja võib 2016.–2018. aastal tõsta õppemaksu suurust üle 10 protsendi kahe õppeaasta vahel, kui eraüldhariduskooli pidaja ning õpilase või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti. Samuti võivad KOV-id soovi korral jätkata erakoolide tegevuskulude katmist, leppides selle alused ja ulatuse kooli pidajaga kokku.

Eelnõu ei puuduta erakooli pidajatele eraldatavat sihtotstarbelist haridustoetust, mida antakse erakooli pidajatele võrdsetel alustel KOV-i koolidega. Haridustoetust antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, õpilaskodu kohtade, statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna ning investeeringute toetuseks.

Seaduse rakendamiseks vajalikud kulud on 2016. aastal 4,8 miljonit eurot, millega 2016. aasta haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarves arvestatud ei ole ning mille osas on ministeerium esitanud riigieelarve koostamise protsessi raames lisataotluse.

Erakooliseaduse muudatus mõjutab 2014. ja 2015. õppeaasta andmete kohaselt 46 erakooli ja 5754 õpilast, kes moodustavad 4 protsenti kõigist õpilastest.

Seadus peaks jõustuma 2016. aasta 1. septembril.

Laadimine...Laadimine...