Mis aitaks linnas äärmuslikuks  muutuva kliimaga toime tulla?

"Tallinn ei saa suviseid kuumalaineid ära hoida, kuid tänavail võiks olla rohkem joogiveekraane ja haljasaladel niitmata heina, mis maapinda ja putukaid kaitseks," kirjutab Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Mis aitaks linnas äärmuslikuks muutuva kliimaga toime tulla? (1)

Tiit Terik

"Tallinn ei saa suviseid kuumalaineid ära hoida, kuid tänavail võiks olla rohkem joogiveekraane ja haljasaladel niitmata heina, mis maapinda ja putukaid kaitseks," kirjutab Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Keskkond puudutab iga inimest, elagu ta siis maal või linnas. Kliimamuutused ja nendega kaasnev on tekitanud lausa uue nähtuse nimega keskkonnaärevus. Inimesed on ümbritseva pärast mures, aga samas ei tea nad täpselt, mida olukorra parandamiseks teha. Ei ole ühte kindlat asja, mis päästaks planeedi ja aitaks saavutada kliimaneutraalsust, neid tegevusi on palju.

Kohtusin hiljuti Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammistega, et arutada keskkonnateemade üle, millega Tallinn juba praegu tegeleb ning milliseid eesmärke peaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks linn endale seadma. Suvised pikemad kuumaperioodid ja lumevaesed ning vihmased talved hakkavad ka Eestis juba lähitulevikus olema pigem reegel kui erand. Tallinna linn peab üha rohkem hakkama arvestama, kuidas oleks elanikel nendes tingimustes parem hakkama saada. Loomulikult ei saa linn suviseid kuumalaineid või vihmasadusid ära hoida, kuid nende leevendamiseks on võimalusi.

Linn peaks kriitilise pilguga üle vaatama, kui palju on tänavail joogiveekraane, kust inimesed saaksid vett, et täita näiteks oma joogiveepudeleid, selmet iga kord uus pudel osta. Vedelikupuuduse leevendamine ja veega jahutamine on palavuse korral ju esmane abi võimalike tervisehädade ärahoidmiseks.

Rohkem ühiseid aedu

Kuigi päris arvestatava osa pealinna pindalast moodustavad haljasalad, on ilmselgelt vaja mõelda, kuidas tekitada rohealasid juurde. Eestlane on harjunud niidetud muruga ning ka linna heakorra eeskiri on kehtestanud konkreetsed nõuded, mida maaomanikud peavad järgima. Ilmselt tuleb hakata üha enam mõtlema, kas on ikka igal pool vaja muru sentimeetriseks niita.

Esteetiliselt võib mõnele tunduda, et lokkav hein on kole, aga teisalt aitavad seal kasvavad taimed ja putukad parandada liigirikkust. Tõsi, kindlasti ei oleks normaalne, kui mõni kesklinna park näeks välja kui heinamaa, kuid kindlasti leidub kohti, kus tasub niitmist piirata, ja seda on ka tehtud.

Näiteks otsustas Nõmme linnaosa mullusuvise kuumalaine ajal  mitmetel niidetavatel haljasaladel korralise niitmise edasi lükata, et pikem hein kaitseks murukamarat ja aitaks vältida mullani kõrbenud ja tolmavat maapinda. Samuti jäeti teadlikult niitmata mitmeid lagendikke, et seal saaksid õitseda niidutaimed. Mis te arvate, mida osa elanikkonnast sellest arvas?

Parklates asfaldi asemele murukivi

Lisaks niitmise vähendamisele on eri asumites rohkelt võimalusi kogukonnaaiandusega tegelemiseks. Kogukondlikku ühistegevust ei saa inimestele küll ette kirjutada, kuid üle linna on mitmeid asumiseltse, kes selliseid aedu juba mitmed aastad loonud ja hooldanud. Nendesse suhtuksid tõenäoliselt sõbralikumalt ka need, keda "heinamaa" häiriks.

Teine teema puudutab sademeid. Soojade talveilmadega on paratamatu, et lume asemel jõuavad sademed maapinnale vihmana. Koormus kanalisatsioonile muutub seetõttu järjest suuremaks. Tallinnas on mitmeid kohti, kus lühikese aja jooksul korraga maha sadanud vihm tekitab uputusi.

Ilmselt tuleks hakata planeerimisel rohkem mõtlema sellele, kuidas maapinnale jõudvaid sademeid hajutada. Uutele ehitistele tuleks planeerida rohkem murukatuseid, mis aitaksid samuti koormust kanalisatsioonile vähendada. Teatavasti toetab linn korteriühistuid parklate rajamisel. Kas ei võiks olla nõue, et asfaldi asemel tuleb need teha murukivist või muust säärasest, et vihmavesi saaks kanalisatsiooni juhtimise asemel hoopis pinnasesse imbuda? Need meetmed võiksid vähendada tänavatel uputusi, kuna sademete imbumisala laieneks ja -tempo ühtlustuks. Samuti oleks neis paigus suvel loomulikum jahutus ja tekiks vähem kuumasaari.

Linnakeskkonda puudutavate otsuste langetamise juures on oluline arvestada ja toetuda nii uuringutele kui ka teiste riikide ja linnade kogemustele. Jagasime mõlemad Tammistega mõtet, et elamiseks on hea inimeste- ja loodussõbralik keskkond.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...