Mõistlik päevitamine aitab hoopis nahavähki ennetada

Mõõdukas päevitamine hoiab korras südame ja vererõhu ning päikese käes tekkiv D-vitamiin takistab vähirakkude teket.

Pilt: Scanpix

Mõistlik päevitamine aitab hoopis nahavähki ennetada

Ivo Karlep

Mõõdukas päevitamine hoiab korras südame ja vererõhu ning päikese käes tekkiv D-vitamiin takistab vähirakkude teket.

Inimesed on nahavähi hirmus muutunud päikese suhtes väga ettevaatlikuks, paljud väldivad üldse suvel päikest. Kui eelmise sajandi kolmekümnendatel oli nahavähk veel pea tundmatu, siis nüüd on vaatamata igasugustele kaitsemeetmetele nahavähki haigestumine kasvanud mõnedel andmetel isegi 400%. 

"Arstid peavad selle põhjuseks aga peamiselt maailma kiirest muutumisest tingitud inimeste stresse ning üldist tubast eluviisi," selgitas üldarst Kristel Amjärv. "Ei ole kuigi mõistlik suvel tuppa konutama jääda, sest hoopis niiviisi võime oma organismi veelgi nõrgestada." 

Amjärve sõnul on mõistlik päevitamine kasulik: "Päevitamist ei maksa karta, sest paras annus päikest on parem kui ükski arstirohi, aidates ära hoida isegi raskemaid haigusi." 

Nimelt on uuringud tõestanud, et päikesekiired tugevdavad immuunsüsteemi.

Nahka põletada ei tohi

Mõõdukalt päevitunud nahk kaitseb infektsioonide ja ülepäevitamise eest paremini kui kahvatu, mittepäevitunud nahk. Paljusid nahahaigusi (nt dermatiit) on võimalik päikesevalguse käes kontrolli all hoida ja isegi ravida.  

Päike tõstab tuju ja aitab depressiooni korral, stimuleerides endorfiinide sünteesi. Just endorfiinide vähesus tekitab masendust külmadel ja pimedatel talveõhtutel. Päike aitab ka unetuse vastu. Päeval päikesevalguse käes viibinud keha toodab õhtul rohkem melatoniini – hormooni, mis reguleerib meie und. Päikese käes viibimine tugevdab südameveresoonkonda. Verevarustus paraneb ning pulss, arteriaalne vererõhk ja keskmiselt kõrgem glükoosi- ja kolesteroolitase veres normaliseerub.

Toas konutajad rohkem ohus

Neil, kes töötavad päikese käes, näiteks teetöölistel ja rannavalvuritel, on tegelikult madalaim nahavähi risk. Päevitamisel tekkiv D-vitamiin takistab vähirakkude arenemist, seega aitab just mõõdukas päevitamine tegelikult ära hoida melanoomi teket. Samas inimestel, kes viibivad vähe päikese käes, on äkitselt päikese kätte sattudes nahavähi risk suurem. Kuigi iga inimene talub päikest erinevalt, pole tubase eluviisiga inimestel soovitav üle paari tunni päikese käes olla. Parem on alustada veel lühematest päikeseannustest ning siis järk-järgult jõuda paari tunnini.

Kes soovivad siiski pikemat aega rannas viibida, neil soovitab doktor Amjärv kasutada looduslikke päikesekreeme. "On  muidugi neid inimesi, kellel on õrnem nahk või palju kahtlaseid sünnimärke, nemad peavad olema eriti ettevaatlikud, kuid mitte täielikult päikesest hoiduma," rääkis doktor Amjärv. "Soovitan inimestel lasta kord aastas sünnimärke kontrollida. Ja tuleb lähtuda enesetundest – kui organism annab mingil moel märku, et päikese käes olemine on ebamugav, siis tuleb varju minna."

----------------------------

Päike hoiab kondid tervena

Päikesekiirte mõjul sünteesib nahk D-vitamiini, millel on tähtis osa kaltsiumi imendumisel organismi. Kaltsiumist aga sõltub luude tugevus. 
Et saada piisav kogus D-vitamiini, on vaja iga päev viibida päikese käes, aga mitte lasta end päikesel ära põletada.  Päevitada võiks mitu korda nädalas, kuid enda võimalikult pruuniks praadimine ei ole üldse vajalik. Katmata ja kreemitamata nahaga noor inimene saab vajaliku D-vitamiini annuse kätte 15 minutiga.  

Pilved takistavad D-vitamiini imendumist 50% võrra. Vanemad inimesed vajavad D-vitamiini sünteesimiseks rohkem päikesevalgust. Samuti on raskem omastada D-vitamiini ülekaalulistel inimestel.

Päikesevalgus tapab mikroobe. Seetõttu on kasulik päikese kätte tuua vaipu ja tekke, mida pesta ei ole võimalik.

Laadimine...Laadimine...