Mölder: ei kanepi legaliseerimisele, jah debatile ravikanepi kasutamise üle

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ei poolda kanepi legaliseerimist, sest Eestis puudub täna võimekus pakkuda sotisaalseid tagatisi kanepisõltuvuse ja sellega seotud psühhiaatriliste probleemide raviks.

Pilt: Albert Truuväärt

Mölder: ei kanepi legaliseerimisele, jah debatile ravikanepi kasutamise üle

Toimetaja: Toomas Raag

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ei poolda kanepi legaliseerimist, sest Eestis puudub täna võimekus pakkuda sotisaalseid tagatisi kanepisõltuvuse ja sellega seotud psühhiaatriliste probleemide raviks.

Sotsiaalkomisjon arutas täna koos huvigruppidega kollektiivset pöördumist "Eesti vajab kanepireformi", millega kutsutakse üles kanepiturgu reguleerima.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et narkootikumide tarvitamine on Eestis jätkuvalt suur probleem ja üledoosi tõttu sureb igal aastal keskmiselt 120 inimest.

"Kuigi kanepit peetakse üldiselt suhteliselt ohutuks meelemürgiks, vallandab see vaimse tervise probleemid inimestel, kel on selleks soodumus või siis võimendab kanep olemasolevaid vaimseid probleeme," ütles Mölder.

Mölder ütles, et igal juhul peab riik, kus kanep legaliseeritakse, olema võimeline pakkuma sotsiaalseid tagatisi kanepisõltuvuse ja sellega seotud psühhiaatriliste probleemide raviks. Eestis paraku sellist võimekust praegu ei ole.

"Küll aga pooldan debatti ravikanepi kättesaadavuse üle Eestis, et arstid julgeksid vajadusel rohkem ravikanepit kasutada," selgitas ta. 

Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus nentis, et kanepi seadustamise üle arutatakse üle maailma. Ta lisas, et maailmas on riike, kus kanep on hiljuti seadustatud, kuid nende riikide tulemuste analüüsimiseks on veel vara.

"Seni on valdavalt lubatud olnud niinimetatud meditsiiniline kanep, mis on tegelikult seaduslik ka Eestis. Samas tuuakse ka ravikanepi puhul välja terve rida tõsiseid kõrvaltoimeid," ütles Everaus. Ta märkis, et enamikule sümptomitest, mida kanepitoodetega püütakse leevendada, on võimalik leida sobivamad alternatiivid.

"Kindlasti on vaja igakülgseid analüüse ja Eesti jaoks on praegu parim rahvusvahelise kogemuse jälgimine," sõnas Everaus.

Istungil osalesid veel õiguskomisjoni liikmed, pöördumise algatajate esindajad, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Terviseameti, Eesti Arstide Liidu ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindajad.

Sotsiaalkomisjon kujundab oma seisukoha hiljemalt detsembri alguses.

Laadimine...Laadimine...