Mölder: pensionireformiga loome inimestele uusi võimalusi väärika vanaduspõlve tagamiseks

"Senimaani pole teine sammas inimestele kehva tootlikkuse ja suurte haldustasude tõttu soovitud kasu toonud. Seega pole see lammutamine, millest räägivad opositsioonipoliitikud, vaid inimestele uute võimaluste loomine, kuidas tagada endale väärikas vanaduspõlv,“ ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Pilt: Scanpix

Mölder: pensionireformiga loome inimestele uusi võimalusi väärika vanaduspõlve tagamiseks (2)

Toimetaja: Toomas Raag

"Senimaani pole teine sammas inimestele kehva tootlikkuse ja suurte haldustasude tõttu soovitud kasu toonud. Seega pole see lammutamine, millest räägivad opositsioonipoliitikud, vaid inimestele uute võimaluste loomine, kuidas tagada endale väärikas vanaduspõlv,“ ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Riigikogus võeti kolmapäeva hilisõhtul vastu seadus, mille tulemusel muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks ja luuakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Pensionireform võeti vastu 56 poolt- ja 45 vastuhäälega. Hääletus oli seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Seaduse jõustumise järel tekib inimestel otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teises sambas või ei. Lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu. Samuti tekib inimestel õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal. Pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Mölderi sõnul ei saa tänaseks 17 aastat ilma suuremate muutusteta püsinud pensionisüsteemi pidada just edukaks. "Senimaani pole teine sammas inimestele kehva tootlikkuse ja suurte haldustasude tõttu soovitud kasu toonud. Seega pole see lammutamine, millest räägivad opositsioonipoliitikud, vaid inimestele uute võimaluste loomine, kuidas tagada endale väärikas vanaduspõlv," ütles Mölder, kinnitades, et riik ettekirjutusi ei tee ning lõpliku otsuse langetavad inimesed ise – kas jätkavad kogumist või võtavad raha välja.

"Sealjuures paneb pensionireform fondihaldureid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama, sest uute investeerimisvõimaluste tekkimisel suureneb turul ka konkurents. Seega võib eeldada, et see toob kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni," ütles Mölder.

"Mõistagi pole täna selge, kui paljud inimesed teisest sambast lahkuvad, kuid Keskerakonna eesmärk on, et sealt vabanev riigipoolne osa jääks esimesse sambasse ja erakorralise tõusu tarbeks. Kuigi aprillis rõõmustab eakaid 45-eurone pensionitõus, mis on 12 aasta suurim, siis peame edasi tegutsema, et eakate seas vaesusriski vähendada," ütles Mölder.

Täiendavad võimalused 

 "Pensionireformi eelnõus tehtud põhimõttelised muudatused suunatud sellele, et suur ja oluline reform tõrgeteta ellu viia ning seeläbi pakkuda inimestele täiendavaid võimalusi oma pensionipõlve isiklikul planeerimisel," ütles rahandusminister Martin Helme Riigikogus enne eelnõu lõpphääletust.

"Esiteks, muudatused regulatsioonis, mis puudutavad kogumise ajal teisest sambast lahkumist," ütles Helme. "Eelnõu algse versiooni kohaselt realiseeriti teisest sambast lahkumise avaldusi kolmel korral aastas ning vastav avaldus pidi olema esitatud vähemalt üks kuu enne raha välja maksmise kuud. Raha oleks inimesele välja makstud osade kaupa, sõltuvalt sellest, kui palju on kontole raha kogunenud. Neid reegleid otsustati muuta."

Helme sõnul realiseeritakse avaldusi ehk raha makstakse välja jätkuvalt kolmel korral aastas, see on siis jaanuaris, mais ja septembris, kuid vastav avaldus peab olema esitatud vähemalt viis kuud enne raha väljamakse kuud.

"Ehk näiteks, kui inimene soovib teisest sambast kogumise ajal raha välja võtta ning saada oma raha kätte septembris, peab ta avalduse esitama hiljemalt märtsi lõpuks," selgitas rahandusminister.

"Selline suurem puhver avalduse esitamise ja selle realiseerimise vahel annab fondivalitsejatele eelnõu varasema versiooniga võrreldes rohkem aega, et vabastada vajalikus ulatuses raha investeeringutest. Seega maandab ta mõnevõrra ka riski, et teisest sambast lahkujate tõttu võiks väheneda pensionifondis raha kogujate vara väärtus."

Raha makstakse välja ühe maksega

Helme sõnul on muudetud ka reeglit, et raha makstakse välja osade kaupa. Raha makstakse välja ühe maksega.

"Ehk jätkates juba toodud näidet, siis märtsi lõpuks avalduse esitanud inimene saab kogu tema pensionikontol oleva raha kätte septembris, sõltumata sellest, kui palju raha on inimene teise sambasse kogunud. Eelnõus olnud esialgne regulatsioon, kus inimesed, kellel on kogunenud kuni 10 000 eurot, oleks saanud raha kätte ühekorraga ja inimesed, kellel on kogunenud üle 10 000 euro, oleksid selle kätte saanud mitme osamaksega, tekitas juristide hinnangul inimestes ebavõrdset kohtlemist. Sellest tingituna otsustati seda kohta eelnõus muuta," selgitas Helme.

Rahandusminister soovis teise muudatusena esile fondivalitsejatele antud õiguse võtta senise 10% asemel laenu kuni 25% fondi vara väärtusest.

"Muudatus on eelkõige kantud samast eesmärgist maandada võimalikke riske olukorras, kus pensionifondist lahkub korraga suur hulk inimesi ning fondi valitsejal tuleks planeeritust varem müüma hakata oma ka ebalikviitset vara," ütles Helme. "Suurem laenupiirimäär annab juurde täiendava tööriista investeeringute juhtimiseks ning vähendab vajadust ebalikviitse vara kiireks müügiks."

Kolmas esiletõstmist määriv muudatus puudutab Helme sõnul maksuvaba tulu arvestust, milles on loobutud teise samba väljamaksete maksuvaba tulu hulka arvamisest.

"Seega, kui inimene võtab oma raha teisest sambast välja, tuleb tal küll tasuda tulumaks, kuid see väljamakse ei mõjuta tema maksuvaba tulu arvestust ega suurenda tema maksukoormust seoses tema teiste tuludega, mida ta saab samal aastal," ütles Helme.

Rahandusministri sõnul on valitsuse selge soov, et kavandatav reform jõustuks esimesel võimalusel, mis on vajalikke ettevalmistustöid arvesse võttes tehtav. 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...