Mupo juhataja: seadus keelab alkoholi müümise baaris ja lubab paljas olla

"Tänase seaduse järgi peaks kõrtsides töötajaid alkoholimüügi eest karistama, sest napsitanud inimestele on alkoholimüük keelatud," kirjutab arvamusloos Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart Pealinnale.

Mupo juhataja: seadus keelab alkoholi müümise baaris ja lubab paljas olla (1)

Raik Saart, Mupo juhataja

"Tänase seaduse järgi peaks kõrtsides töötajaid alkoholimüügi eest karistama, sest napsitanud inimestele on alkoholimüük keelatud," kirjutab arvamusloos Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart Pealinnale.

1. juulil oli siis päev, kui Eestis jõustus uus korrakaitseseadus, mis nüüd õnneks taas muutmisele läheb. Sellest, et see lubas avalikult juua, on palju räägitud, vähem on aga räägitud teistest sätetest. Korrakaitseseaduses paragrahv 55, mis kannab pealkirja "Avalikus kohas käitumise üldnõuded" nõuab eelkõige seda, et me peaksime käituma korralikult, viisakalt, et me arvestaksime teiste inimestega.

Ja siis on seal veel üks üsna kummaline teema ehk alasti olek avalikus kohas. Nimelt nüüdse korra järgi võib igaüks ükskõik millises avalikus kohas riieteta viibida, ainukese tingimusega, et see ei tohi häirida teisel isikul selle koha sihipärast kasutamist.

Nudistid on saavutanud lõpuks riigikogu mõistmise. Et politsei sekkuda võiks, on vaja kindlasti konkreetset isikut, kes suudab ära tõestada, kuidas paljas inimene häirib teda selle koha kasutamisel.

Mida üldse tähendab "häirib"? Kui näiteks kena noor daam jalutab soojal suvepäeval eevaülikonnas keset Raekoja platsi, kas ta siis häirib mõnd inimest selle platsi kasutamisel?

Plats on suur, võib ju alati häirimatult muu kulgemistee leida. Alasti olijatele võib kohalik omavalitsus ka määrata kohad, kus nad võivad paljana viibida, sõltumata sellest, kas nende selline olek häirib kedagi teist või mitte.

Märkuseks nii palju, et need soositud alasti oleku kohad ei pruugi olla ainult mingid mereanna lõigud. Kui omavalitsus nõustub, võib selleks seaduse järgi olla ka näiteks mingi ajaveetmise koht, klubi, miks mitte ka avaliku võimu asutus, kui seal toimetavad ametnikud suudavad selgeks teha, et neil on paremate töötulemuste saavutamiseks ja avalikkusega suhtlemiseks vaja alasti olla. Kuna kõik on võimalik, siis on loa saamine ainult asjaajamise küsimus.

Eks oligi viimane aeg seadus sedaviisi korrastada – avalikus saunas ollakse ju ikka alasti. Praegused regulatsioonid seda justkui ei lubanud ja seega rikkus iga saunaline avalikus kohas korda. Tõsi, seal pesid mehed ja naised ennast eraldi ruumides – aga kas see ei ole diskrimineerimine sootunnuste põhjal? Võib-olla oleks vaja isegi soovoliniku seisukoht ära kuulata.

Korrakaitseseadusega avaliku alkoholi tarvitamise lubajad jätsid kahe silma vahele olulise tõiga alkoholiseaduses. Selle paragrahv 45 lõige 1 ütleb selgesõnaliselt: "Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobeseisundile viitavate tunnustega isikule."

Mitte joobes isikule, sest joobe määramine on kindel seadusega sätestatud protseduur, mida iga "organ" teha ei saagi. Jutt on joobe tunnustest. Kui Tallinna kõrtsides ringi vaadata, siis on peaaegu kõik kliendid joobe tunnustega. Aga ikka valatakse juurde. Seega võiksid kontrollivad "organid" alustada hulgaliselt menetlusi alkoholiseaduse massilise rikkumise üle.

Aga nad ei tee seda, kuna terve mõistus ütleb ka kontrollile, et inimene lähebki kõrtsi just selle eesmärgiga, et ennast purju juua ja natuke möllata.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...