Mupo soovib õigust ohtlikelt inimestelt relvi otsida ja joodikuid kainenema viia

Elanike turvalisuse nimel soovib mupo õigust näiteks tänaval purjuspäi lällajaid kainenema viia, ühissõidukirajal sõitvaid autojuhte ohjata ning kontrollida, ega kinnipeetul pole varrukas nuga või põues püstolit.

Pilt: Albert Truuväärt

Mupo soovib õigust ohtlikelt inimestelt relvi otsida ja joodikuid kainenema viia

Oliver Õunmaa

Elanike turvalisuse nimel soovib mupo õigust näiteks tänaval purjuspäi lällajaid kainenema viia, ühissõidukirajal sõitvaid autojuhte ohjata ning kontrollida, ega kinnipeetul pole varrukas nuga või põues püstolit.

Linn on koostanud eelnõu, mis taotleb seadusemuudatuste kaudu riigilt mupole suuremate õiguste andmist. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul võiks mupo ohjeldada ning kainenema viia näiteks tänaval lällavaid või magavaid joodikuid. "Iga mööduja võib tänaval magava joodiku üles äratada, kuid teda minema viia ei ole ka mupol õigust. Selleks tuleb kutsuda politsei," selgitas Klandorf. "Samas on meil purjus inimeste transportimiseks isegi buss olemas. Miks peab raiskama ressursse, et alguses mupo tammub seal ja siis veel tuleb politsei kohale? Tallinna kainestusmaja kuulub linnale, ka sealsed meditsiinitöötajad saavad linnalt palka. Nii võiksime politsei koormust vähendada, jättes siin joobes inimestega tegelemise linnale."


Mupo juhataja Aivar Toompere ütles, et tervitab mupole õiguste juurde andmise ideed. "Meil oleks vaja juurde saada just vahetu sunni kasutamise õigust – see tähendab, et saaksime aidata näiteks lumehanges magavat inimest. Praegu me juriidiliselt ei tohi teda puudutada," selgitas ta. "Ühistranspordis on sageli probleemiks näiteks joobes inimesed või asotsiaalid, kelle lähedale ei taha keegi sattuda. Praegu pole meil aga õigust neid sõidukist maha tõsta."


Ka riigipolitseile kasulik


Klandorf nentis, et paljude probleemide lahendamiseks pole riigipolitseil praegu ressurssi. "Näiteks ei jõua nad tõrjuda ühistranspordi radadelt seal sõitvaid autosid. Juba praegu on nii, et kui korteris kõlab vali muusika, siis vastavalt kokkuleppele läheb enamasti kohale mupo, mitte riigipolitsei," rääkis Klandorf. "Riigipolitseile jääb siis rohkem aega ja ressurssi tõsisemate asjadega tegelemiseks. Mupole õiguste juurde andmine on kasulik nii politseile kui ka tallinlastele. Ja kui mupo panustab korra hoidmisse rohkem, peab neil olema ka rohkem õigusi teisi ja ennast kaitsta."


Toompere ütles, et kui meenutada möödunud aastal Kanutiaias toimunut, oleks suurematest õigustest kasu ka noortekampade ohjamisel. "Tegelikult olid toona noored üsna mõistlikud," mainis ta. "Olime seal koos turvafirmaga ja konflikte ei tekkinud, noored näitasid ilusti dokumente. Samas oleks meil vaja ka seaduslikku tagatist, et meie tegevus on õigustatud. Tavakodanik võib igameheõigusega inimese kinni pidada, kui aga seda teeb meie vormis ametnik, võidakse teda süüdistada võimuliialduses. Kui seadus annab õiguse, sellist probleemi ei teki."


Suuremate õigustega mupo võiks jälgida ülekäiguradadel toimuvat, et inimesed ei jookseks punase tulega üle tee. Samuti võiks nad saada loa sõitvaid taksosid peatada.


Relvakandmisõigust linn ei taotle


"Kui mupo peab taksosid kontrollima, võiks tal selleks ka kõik õigused olla," rääkis Klandorf. "Ühtlasi võiks mupo saada loa vajadusel käeraudu kasutada. Levib kumu, nagu hakkaks mupo siis kohe kõiki bussijäneseid raudu panema, aga see on äärmiselt rumal jutt. Las jänes jookseb eest ära, kui ta tahab, ega keegi hakka teda seepärast raudu panema. Kui aga jänesest saab hunt, kes hakkab agressiivselt käituma ja teisi lööma, tuleb ta kuidagi maha rahustada. Mupol võiks olla õigus ka inimesi kinnipidamisel läbi vaadata, et nad ei oleks ohtlikud endale ja teistele. Igal inimesel võib ju püstol või nuga taskus olla."


Seaduse järgi hoolitseb praegu turvalisuse eest riigipolitsei koos abipolitseinikega ning turvafirmad valvavad oma objekte. Samas võiks sada munitsipaalpolitsei töötajat Klandorfi sõnul olla senisest paremini rakendatud. "Pooled mupo töötajatest on politsei haridusega. Turvaseaduses on kirjas, et turvatööks vajalikud esmateadmised omandatakse 16 tunniga ja põhiõpe kestab 50 tundi," rääkis ta. "Mupo aga saab koolitust vähemalt saja tunni ulatuses. Ehk siis meie ametnikel on kaks korda rohkem koolitust kui abipolitseinikel ja turvatöötajatel. Samas on abipolitseinikel ja turvatöötajatel rohkem õigusi, näiteks võivad abipolitseinikud relva kanda."


Klandorfi sõnul relvakandmise õigust linn mupole siiski ei taotle. "Aga gaasiballoon võiks mupo ametnikel olla, miks mitte," lisas ta.
Abilinnapea ütles, et turvalisus on kogukonna üks olulisem vajadus ning mupo on valmis selle eest seisma. Toompere lisas, et suuremad õigused aitaks mupol olla seadusekuulekatele kodanikele suuremaks abiks, sest võimaldaks neil pahatahtlikke tõhusamalt korrale kutsuda.
Kui volikogu dokumendi vastu võtab, hakkab seaduste muutmise  ettepanekuid arutama riigikogu järgmine koosseis. Mupole õiguste juurde andmiseks on riigikogul vaja muuta omavalitsuse korralduse seadust, korrakaitseseadust, väärteo menetluse seadustikku ja ühistranspordiseadust.

Laadimine...Laadimine...