Mustamäe Linnaosakogu liige: Laulupidu seisab ülemal poliitikast

Laulupeotraditsiooni 150. aastapäevale pühendatud suur pidu on saanud ajalooks. Peost osasaanutele jääb see kauaks hinge kui suur rõõmu ning ühtehoidmise aeg. Koos tuhandete eestlastega said peost osa ka Eestit koduks pidavad teiste rahvuste esindajad, tundes end kaasatuna laulupeovaimustusest, kutsutuna osa saama armastusest Eesti vastu, kirjutab arvamusloos Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson.

Pilt: Albert Truuväärt

Mustamäe Linnaosakogu liige: Laulupidu seisab ülemal poliitikast

Laulupeotraditsiooni 150. aastapäevale pühendatud suur pidu on saanud ajalooks. Peost osasaanutele jääb see kauaks hinge kui suur rõõmu ning ühtehoidmise aeg. Koos tuhandete eestlastega said peost osa ka Eestit koduks pidavad teiste rahvuste esindajad, tundes end kaasatuna laulupeovaimustusest, kutsutuna osa saama armastusest Eesti vastu, kirjutab arvamusloos Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson.

Kõige muu hea kõrval, mis laulupidu andis, aitas see võrratu pidu mõista Eesti oma koduks valinud inimestel, mis maa see on ning milliseid väärtusi kannavad inimesed, kellega koos tahetakse seista riigi arengu ja püsimise eest.

Laulupidu on poliitikast üle

Eesti laulupidu on maailmas ainukordne nähtus. Sellises mastaabis ning taolise põlemisega, nagu peavad seda eestlased, ei suudeta korraldada suuri ühislaulmisi kusagil mujal, isegi mitte Lätis, kus laulupeotraditsioon on samuti ajalukku ulatuv. Laulupidu seisab ülemal poliitikast ja päevaprobleemidest, sest see lihtsalt on niivõrd eriline ja püha.

Kahjuks ei suutnud kultuuriminister Tõnis Lukas seda mõista, tulles kõne asemel laulupeoliste ette mingi kummalise pseudopoliitilise sogaga, milles ei puudunud väärinfo linnavalitsuse tegevuse suhtes ning kõige tipuks ka vabas Eesit ammu oma aktuaalsuse kaotanud loosung „Peatage Lasnamäe!“.

Enamikule laulupeolistele jäi küllap arusaamatuks, miks püüdis muuseumidirektori kohalt ministritooli lennutatud veteranpoliitik oma kõnega vallandada madalaid kirgi ja eriti see, miks pidi ta oma kaheldava väärtusega poliitsõu esitama just laulupeol.

Igatahes ootaks tema koduerakonnalt selgitusi, miks on nii tähtsa valdkonna nagu kultuuri eest vastutajaks upitatud piiratud mõttemaailmaga mees ning kuidas kavatseb Isamaa korvata selle kahju, mida Lukase mõneminutiline tähetund hämmingut ja mitmetimõistmist külvates tekitas.

Laulupidu pole põhjus virisemiseks

Arusaamatu on ka see virin, mille on vallandanud mõned meediaväljaanded, rünnates linnavalitsust väsimatult selle eest, et laulupeo eel ja järel tekkinud ummikutes hilinesid bussid ja et ühissõidukid olid laulupeo ajal ülekoormatud. Tule taevas appi! Kas ajakirjanik ei mõista, et peale seda, kui laulupeo lõppedes valguvad tänavale korraga kümned tuhanded inimesed, tuleb liiklus ajutiselt peatada? Kui süüdistatakse linnavalitsust ja bussifirmat selles, et samal ajal, kui politsei ohutuskaalutlustel tänavad sulgeb, peatatakse ka bussiliiklus, on mõtlemises midagi oluliselt viltu.

Mulle on väga vastumeelne ühe mobiilifirma televisioonis käiatav reklaam, kus esitletakse eestlasi viriseva rahvana ja kutsutakse neid üles veelgi enam virisema, kuna virin pidavat elu edasi viima. Ehk on see kellegi arvates vahva ja intrigeeriv, igatahes mulle ei meeldi eestlaste alavääristamine nagu üldse robustne naljatlemine inimese rahvuse arvel. Eestlased pole kellegi viripillid, vaid sitke ja elujõuline rahvas. Mulle on tuttavad jutustanud, kuidas nõukogude ajal toimunud laulupidudel unustati kõik ebameeldivused ja elati vaid laulurõõmule. Ei kurdetud ilma, transpordi ega majutuse üle. Tundub, et mõnele usinale ajakirjanikule on laulupeovaim nii võõras, et tahe rünnata, paneb unustama nii loogilise mõtlemise kui autunde.

Huvitav, millal ilmuvad meediasse kurtmised selle üle, et laulupeolised majutati koolidesse, mitte hotellidesse, kus oleks ju palju paremad tingimused, selle asemel et magada võimlapõrandal ning millal algab virin selle üle, et lauljatele lõunaks pakutu polnud a la carte, vaid mingi suures pajas vaaritatud supp? Viriseda saaks sellegi üle, et laulupeo pealtvaatajate üldalal puudusid pingid. No selle eest tuleks terve linnavalitsus ja laulupeo sihtasutus juhist kuni koristajani vallandada! Nii palju on ju veel võimalusi laulupeo korralduse üle viriseda. Kasutagem siis seda!

Laulupidu oli üle aegade parim

Möödunud laulupidu oli üle aegade parim. Ilmaennustajate jaburad paduvihmaprognoosid ei täitunud. Jagus päikest ja rõõmu, sütitavaid laule ja rongkäigu lusti. Laulupeost sai osa igaüks, kes soovis tunda end osana ühisest Eestimaa perest. Just see on oluline ja tähtis. Eesti sai hakkama, meie saime hakkama ja selle tähendust ei pisenda ühegi meediaväljaande põhjendamatu virin!


Laadimine...Laadimine...