Muuseum kutsub linnamaju vaatama

Sel laupäeval, 24. jaanuaril algab arhitektuurimuuseumis ekskursioonidesari "Avatud maja", mis tutvustab Tallinna üürielamuid.

Muuseum kutsub linnamaju vaatama

Lennart Käämer

Sel laupäeval, 24. jaanuaril algab arhitektuurimuuseumis ekskursioonidesari "Avatud maja", mis tutvustab Tallinna üürielamuid.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli Tallinnas üürimajade buum, kuid tänases Eestis sellist majatüüpi sama hästi kui ei eksisteeri.

Arhitektuurimuuseumi ekskursioonidesari "Avatud majad" viib koos linnalaboriga 24. jaanuaril avastusretkele Tallinna üürielamute manu. Sealt tutvutakse  teistmoodi elupaikade ja elukorraldusega, mis avardavad piire omandi ja kasutuse vahel, vahendab arhitektuurimuuseumi veebileht www.arhitektuurimuuseum.ee

 

Erakorterid kehvas seisus

Retke sihiks on Lasnamäel Raadikul asuv üheksa hoonega linnamajade elamukvartal, peatuspunktideks kunstnike elumaja ning kultuuriürituste ja galeriide paik. Ekskursioon tutvustab, kuidas elatakse ühes kohaliku omavalitsuse elurajoonis, millised on eri osapoolte mured ja rõõmud ning kuidas mõjutab linnamaja elu kodutunnet ja vastupidi.

On oluline teada, kas üürimajad ilmestavad Eestis linnapilti ka tulevikus ja seetõttu on  paslik uurida, mis seisus on praegune üüriturg laiemalt. Olukorras, kus paljud noored eelistavad liikuvat elustiili või vajavad õpingute kõrvalt lihtsalt odavat pinda äraelamiseks, on riikliku üürituru küsimus päevakorral enam kui kunagi varem,  kirjutab veebileht.

Ligi 96% Eesti eluasemetest kuulub omanikele. Peaaegu 90% tudengitest leiab, et üürituru hinnad on liiga kõrged. Peaaegu pooled möödunud aasta aprillis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uurimusele vastanutest leidsid, et eraomanikele kuuluvate üürikorterite kvaliteet on alla igasugust arvestust.

Helsingi esirinnas

Sama meelt on arendajad ja kinnisvaraeksperdid, kes räägivad vajadusest muuta seadusandlus üürileandjale sõbralikumaks.

Eestis pole üürikorteris elamine kuigi mainekas. Üldlevinud trend on, et üürikorteris elav inimene on kas alles ellu astuv noor või oma eluga mitte toimetulev madalapalgaline põhjakiht, paraku ei pruugi see sageli olla tõsi, sest tänapäeva mobiilse elustiili tõttu ei soovigi mõni inimnene endale püsivmat elupaika muretseda. 

Võrdluseks võiks siinkohal tuua Helsingi, kus iga teine perekond elab üürikorteris, samuti on märkimisväärne riigi toetus – sellest moodustub põhjanaabrite pealinna elamufondi viiendik. Helsingis on ligikaudu 41 500 üürikorterit.
 

Laadimine...Laadimine...