Naissoost ajateenijad tulevad pareminigi toime kui mehed

"Seal, kus naised on, on asjad tehtud; seal, kus on mehed, on asjad ka tehtud, aga mõningase viibimisega," ütles vanemveebel Renzo Rajaste. "Tavaliselt, kui naised midagi otsustavad, siis nad teevad selle lõpuni." 

Pilt: Mats Õun
Eesti

Naissoost ajateenijad tulevad pareminigi toime kui mehed

Õnne Puhk

"Seal, kus naised on, on asjad tehtud; seal, kus on mehed, on asjad ka tehtud, aga mõningase viibimisega," ütles vanemveebel Renzo Rajaste. "Tavaliselt, kui naised midagi otsustavad, siis nad teevad selle lõpuni." 

25images

Kaitseväe kogemusega reservväelased ja ajateenistuse läbinud naised tutvustasid täna Tallinnas Kultuurikatla Terrassisaalis noortele naistele ajateenistust ja karjäärivõimalusi kaitseväes.

Naiste huvi kaitseväe vastu kasvab

"Olen päris pikalt kaalunud kaitseväkke astumist ja soovin edasi õppida Kaitseakadeemias," ütles gümnaasiumi viimases klassis õppiv 18-aastane Karmen. Huvi sõjaväe-teema vastu on ta saanud sellest, et on kodutütar olnud juba üle 12 aasta.

Karmen arvas, et ajateenistuses on tal selle võrra natuke lihtsam, et ellujäämisoskused looduses on olemas. "Kindlasti aitab see infopäev ka valikut lihtsustada," ütles ta.

16-aastane Kristin, kes õpib gümnaasiumi 10. klassis, ütles, et tuli teabepäevale sellepärast, et see valdkond pakub talle huvi. "Ma olen selle peale mõelnud ja käisin koos malevaga ka riigikaitselaagris, nii et olen kaudselt teemaga tuttav."

Kristin ütles, et tahab näidata ka oma sõpradele – eriti poistele, kes ei taha armeesse minna, sest arvavad, et see on nii raske –, et ajateenistus pole tegelikult nii hull. "Kui mina selle tehtud saan, saavad ka nemad," ütles ta.

Võimalus oma riiki kaitsta

24-aastane Laura, kes töötab hotellimajanduses, ütles, et on alati tahtnud kaitseväes ära käia. "Kui mitte praegu, siis millal veel! Nüüd on õige aeg," sõnas ta.

Sõprade hulgas tema otsus veel kuigi populaarne pole, aga ta arvab, et tüdrukud kaaluvad kaitseväkke minekut aina sagedamini. "Võib-olla tüdrukud on nüüd julgemad, eks mul endal ka sõprade hulgas – kohe kui ütled, et lähed sõjaväkke, küsitakse, et miks küll. "Kui kunagi üritasid kõik mitte minna, siis nüüd on asjalood paremaks läinud," arvas ta.

19-aastane Ester, kes õpib floristikat, arvas, et kui naistel on nüüd võimalus oma riiki kaitsta, siis miks mitte. "Mul on juba aastaid olnud plaanis kaitseväkke astuda – tulingi selle teadmisega siia, et rohkem infot saada," sõnas ta.

Kaitsevägi pakub kõigile võrdseid võimalusi

Suurtükiväepataljoni veebel, mitmes Lääne-Viru koolis riigikaitset õpetanud vanemveebel Renzo Rajaste, kes oma panuse eest riigikaitsesse pälvis 2018. aastal kaitseministeeriumi kuldmärgi, ütles, et kaitseväkke jõuab aina rohkem naisi ning naised on kaitseväkke väga oodatud.

"Ilmselgelt ootame naisi sõjaväkke. Eestis on liiga vähe inimesi ja igaühte on vaja," ütles ta. "Kaitsevägi on kõige võrdsem organisatsioon või töökoht üldse."

Kui näiteks Eesti politseis on praegu juba pooled töötajatest naised, siis Kaitseväes on vaid umbes 10% "õrnema" soo esindajaid. "Naistest kaitseväes pole seni veel nii avalikult räägitud. Siiamaani on see kuvand olnud maskuliinne ja meestekeskne," sõnas ta.

"Naised mõtlevad alati ratsionaalselt, naised mõtlevad pikemalt ette, on kohusetundlikumad ja vastutustundlikumad," ütles ta.

Esmamulje võib heidutada

Kaitseväekohustuslaste Tallinna osakonna peaspetsialist Laura Mölder soovitas neidudel enne ajateenistusse minekut oma eesmärgid hoolikalt läbi mõelda. Samas on naistel erinevalt meestest võimalus 90 päeva jooksul oma otsusest kaitseväes teenida loobuda. Ent kui oled juba loobunud, siis tagasi enam kaitseväkke ei võeta.

Mölder ütles, et naiste suurim hirm kaitseväkke astumise eel on see, kas nad saavad hakkama. Ta soovitas enne ajateenistusse tulekut teadlikult trenni teha, sest arvestada tuleb füüsilise ja vaimse koormusega.

"Algul tuleb alla neelata mõned pisarad," tunnistas ta enda kogemusest, "aga viha on hea motivaator." Mölder rõhutas, et naised, kes soovivad kaitseväkke astuda, on hiljem ise positiivselt üllatatud sellest, kui palju nad tegelikult suudavad ja milleks võimelised on. Kuigi loobujaid on ka: "See on üsna suur protsent," möönis ta, "sest esmamulje võib olla hirmuäratav."

Perekonna tugi on tähtis

Kaitseväeteenistuse nõunik Andres Siplane tutvustas tegevväelaste hulgas tehtud küsitlust, milles 73% arvab, et naissoost ajateenijad tulevad meestega võrdselt hästi toime. "Naised on ette valmistunud ja seetõttu saavad üldjuhul ka paremini hakkama kui nii mõnigi suvaline poiss tänavalt, ütles ta.

Oma kogemustest rääkisid ka leitnant Pauliine Nettan ja nooremseersant Maria Tõkke.

Pauliine rõhutas, et väga oluline on perekonna toetus: "Kaitseväes te olete meeste keskel 24/7, elukaaslase usaldus on väga tähtis. Seetõttu on naissoost kaitseväelase elukaaslane sageli kaitseväelane – väljastpoolt süsteemi tulev inimene ei tarvitse sellest aru saada."

Maria ütles, et poisid, kellega ta koos teenis, küsisid ta käest pidevalt, et miks ta seda teeb. "Kui mina oleks sina, siis ma poleks siia üldse tulnud" kippus olema poiste suhtumine. Kaitsevägi asvatab iseloomu," kinnitas ta. "Kõik on mõttes kinni, sa võid ju olla kasvult pisike, aga kui sihid on mõttes paika pandud, siis saad hakkama."

Naised ja ajateenistus

18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil. Ajateenistusse asudes tuleb arvestada, et kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks. Ajateenistusse asumist tasub kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses kutsumust ja tulevast elukutset.

Naiste ajateenistusest Eestis saab lähemalt lugeda Kaitseressursside Ameti kodulehelt https://www.kra.ee/ajateenistus/naised-ja-ajateenistus/, kust leiad ka põnevad blogid naiste kogemustest ajateenistuses.

 

Laadimine...Laadimine...