Naistearst: abortide arvu vähenemine on Eesti edulugu

"Teismeliste abortide ja raseduste arv on kõige kiiremini maailmas langenud just Eestis," ütles naistearst Made Laanpere, kelle sõnul võib seda pidada Eesti edulooks. "See on ka maailma vaates muljetavaldav."

Pilt: Erakogu

Naistearst: abortide arvu vähenemine on Eesti edulugu (1)

Jaanika Valk

"Teismeliste abortide ja raseduste arv on kõige kiiremini maailmas langenud just Eestis," ütles naistearst Made Laanpere, kelle sõnul võib seda pidada Eesti edulooks. "See on ka maailma vaates muljetavaldav."

Laanpere ütles, et tuleme ühiskonnast, kus abort oli sageli ainus pereplaneerimise viis. "Tänane olukord on saavutatud tänu paljude spetsialistide, nende hulgas naistearstide tööle, tervishoiuteenuste ning rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusele ning seksuaalharidusele. Riik on andnud selleks siiani tänuväärselt oma panuse," lausus Laanpere.

Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku sõnul on olemas teatud poliitiline surve abordi keelustamiseks, niisiis on oluline sellel teemal diskussiooni pidada. Riigikogulane tõi välja, et tihti tehakse sellised valikud naiste eest, ka Poolas toetavad abordi keelustamist eeskätt mehed. "Loodan, et Eesti seda teed ei vali," lisas Korobeinik.

Naistearst Made Laanpere sõnul on abort teema, millest puhul tuleks kuulata naisi. "Mehed ei räägi iseendast ja oma kehast, kogu vastutus lasub lõpuks ikkagi naisel," ütles Laanpere, kuid lisas, et tal on väga hea meel, et mehed on naiste toetamiseks siiski sõna võtnud.

"Naiste häält tihtipeale ühiskonnas ei kuulatagi, sellepärast on väga teretulnud, et räägivad ka mehed," lisas Laanpere.

Abordi keelustamine kui oht naise tervisele

Korobeiniku sõnul oleks abortide keelustamine oht naiste tervisele. "Abortide keelustamise pooldajad toovad näiteks Poola, kus abort on keelatud ja neid tehakse igal aastal aina vähem, kuid tegelikkuses reisivad Poola naised abortide tegemiseks naaberriikidesse," ütles Korobeinik, et keelustamine ei kaota aborte, kuid tekitab musta turu.

Ka naistearsti Made Laanpere sõnul on fakt, et abordi keelustamine ei vähendaks oluliselt abortide tegemise arvu, vaid muudaks selle põrandaaluseks äriks. "Illegaalne abort on ülemaailmne rahvatervise probleem. See on fakt, et see muutub keelustades põrandaaluseks äriks. Kogu maailm on seda näidanud. Üks näidetest on praegune Poola. Keelustamine ei kaota aborte, aga tekitab naistele uusi kannatusi," ütles Laanpere.

Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme sõnul ei saa samuti tänapäeva avatud maailmas rääkida abortide seadusega reguleerimisest, kuid samas ei pea ta õigeks ka seda, et haigekassa aborte rahastab. "Keelustamise puhul juhtuks nii nagu nägime, mis sai alkoholiaktsiisiga, meie lapsed tapetaks siis Soomes või Lätis. Minu eesmärk ja südameasi on see, et me ei peakski seda seadusega reguleerima, kuid inimesed saaksid aru, et tegemist on barbaarsusega, milles võiksime 21. sajandil välja tulla," sõnas Helme.

Helme sõnul ei usu ta, et tekiksid nurgatagused ärid, sest tänapäeval on olemas piisav haldussüsteem. "Keegi ei tee aborte tasuta või odavalt. Meil on olemas täna piisav haldussuutlikkus, feministide juttu sukavarrastest ei tasu tõsiselt võtta," ütles Helme.

Laanpere rõhutas, et tegelikult maksavad inimesed abordi eest juba praegu. Eesti riigis on viis tervishoiuteenust, millel on oma osalus ning naistearsti sõnul on kaks neist just abordi teenus.  

Portaali Feministeerium toimetaja Aet Kuusiku sõnul on 2020. aasta reaalsus, et maailmas sureb ohtliku abordi tõttu igal aastal 3-8% rasedatest.

Abordi põhjused on tihedalt seotud toimetulekuga

Korobeiniku sõnul tehakse Eestis 31% abortidest materiaalsetel kaalutlustel ja võib arvata, et keeld ei takista abordi tegemist, küll aga võib tekitada niigi rahalistes raskustes olevatele inimestele veel suuremaid probleeme.

"Need, kes ei suuda abordi eest maksta on teismelised, haavatavad inimesed, võib-olla vaimse tervise häiretega, mõnikord vägistamise ohvrid," ütles Laanpere, et enamasti on need inimesed, kes on majanduslikult väga kehvas seisus. "Kui kehvas olukorras naised sünnitavad lapse, mis siis edasi saab? Näiteks ei ole Eestis hästi toimivaid tugisüsteeme halvas seisus üksikemadele. Maailma praktika on näidanud, et keeldudega suureneb ka hüljatud laste arv, kuid enamasti hakkavad naised ise leidma tervist kahjustavaid viise, kuidas rasedust katkestada" lisas naistearst.

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusiku sõnul on vabas ühiskonnas oluline, et saaks rääkida igast teemast, ka põhjustest, miks aborti tehakse. "On selleks põhjus, et puudub raha lapse kasvatamiseks? Kas naised ei leia väärilist kaaslast, kellega koos lapsi kasvatada? Kas põhjuseks on ebakindlus, et ei leia häid hoiu- ja haridusvõimalusi lapsele või ka endale, kui haridustee on katkenud? Kas pole piisavalt teadmisi rasestumisvastastest vahenditest ja ligipääsu neile? Kas meessoost partner pole nõus neid kasutama ja kogu vastutus on naisel? Kas üksikvanemlus on piisavalt toetatud?" tõi Kuusik välja, et need on küsimused, millest peaksime rääkima.

Abortide arv on Eestis seni tugevas langustrendis

"Eestist vähem aborte omal soovil tehakse vaid Põhjamaades, kus teadupärast on korralik sotsiaalkaitse- ja toetussüsteem. Aborte aitab vähendada nendele küsimustele lahenduste otsimine, mitte abortide stigmatiseerimine või keelamine," lisas Kuusik.

Abortide arv Eestis on langenud. Eesti raseduse infosüsteemi järgi teostati 1992. aastal Eestis omal soovil 25 803 aborti ning 2019. aastal oli see arv 3583. Korobeiniku sõnul on abortide tegemine Eestis vähenenud tänu teadlikkuse kasvule ja seksuaalhariduse kättesaadavusele ning seda suunda peaks jätkama. "Tundub, et töö toob tulemusi. Tegeletakse inimeste õpetamisega ja see on suund, millega tasub jätkata," ütles Korobeinik.

Maailmas muutuvad abordiseadused liberaalsemaks

 "Abort on üks naiste tervise hoidmise meede. Me võime selle üle vaielda, millal algab elu, kõigil võivad olla erinevad vaated, ka pole keegi väitnud, et abort on parim lahendus, aga see on halbadest lahendustest parim," ütles Laanpere. "Olen 30 aastat naistearstina töötanud ja ei ole näinud ühtegi inimest rõõmsalt aborti tegemas. See on olukord, kus keegi olla ei soovi ja peame tegema kõik, et ära hoida soovimatuid rasedusi- neid, mille üheks lahenduseks on selle katkestamine," lisas Laanpere.

Helle-Moonika Helme hinnangul tehakse aborte liiga kergekäeliselt ja mõtlematult ning üheks tema eesmärgiks on teavitustöö. "Naistearstid küsivad last ootavalt naiselt esimesena, kas jätate lapse alles või kaotate ära. Juhul kui naine mõtleb abordi peale, siis peaks olema järgmine samm kohustuslik nõustamine," lisas Helme. 

 Maailmas on abordiseadused viimase 20 aasta jooksul muutunud liberaalsemaks, mitte karmimaks. "Väljaarvatud Poola või Venemaa. Üks osa ühiskonnast ei saa kohustada teist osa(naisi) last sünnitama,“ ütles Laanpere, et teema puudutab iga naist personaalselt ning keegi ei saa otsustada selle üle, mida naine oma kehaga teeb. "Ka abort on valik, mitte kohustus."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...