Näituse "Viis unustatud maali"  toob vaatajateni luterluse ajaloo

Näitus "Viis unustatud maali" toob vaatajate ette viis suuremõõtmelist usulist maali Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Pea sajandi unustatud teosed on olnud teadmata nii kunstiajaloolastele kui ka laiemale vaatajaskonnale.

Pilt: Eesti Kunstimuuseum

Näituse "Viis unustatud maali" toob vaatajateni luterluse ajaloo

Näitus "Viis unustatud maali" toob vaatajate ette viis suuremõõtmelist usulist maali Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Pea sajandi unustatud teosed on olnud teadmata nii kunstiajaloolastele kui ka laiemale vaatajaskonnale.

Niguliste muuseum tähistab sel sügisel reformatsiooni 500. aastapäeva näituse, rahvusvahelise konverentsi ja üritustesarjaga. Sügiskuu keskel, 14.–16. septembril toimub Nigulistes rahvusvaheline teaduskonverents "Vahepealsed asjad? Materiaalsed ja rituaalsed praktikad Läänemere regiooni 16. ja 17. sajandi luteriusu kirikutes", mis tõstab esiplaanile luterliku kirikukunsti Läänemere maades. Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Böckler-Mare-Balticum-Stiftungi (Saksamaa) koostöös toimuv kolmepäevane konverents toob Eestisse mitmed väga tuntud varauusaegse kunstiga tegelevad Põhja-Euroopa kunstiajaloolased ja uurijad.

Samal ajal, 14. septembril, avatakse Nigulistes näitus "Viis unustatud maali". Väljapanek esitleb viite luterlikku maali, mis on olnud ligi sajandi unustuses ning nii uurijatele kui ka laiemale publikule teadmata.

Oktoobris ja novembris toimub Niguliste muuseumis mitmeid üritusi ja loenguid, mis keskenduvad luterlikule kirikukunstile ja reformatsiooniga seotud kultuurimuutustele.

Väljapaneku eesmärk on kiht-kihilt avada 17.–18. sajandil loodud teoste päritolu ja saatus. Näitusel esitletud maalid on loodud ja tellitud Eesti pühakodadesse kaunistamaks altarimaalidena peaaltareid, mälestamaks ja meenutamaks epitaafmaalidena kindlaid isikuid või osutamaks moraliseerivate maalidena kristlikele väärtustele ja käitumisreeglitele. Need ei ole lihtsalt pildid seinal, anonüümsed kunstiteosed, vaid oma tähenduse ja lugudega esemed, mis on loodud tellijate soovil, kindlal põhjusel ja konkreetsetesse pühakodadesse. Teostele küsimusi esitades ja vastuseid otsides ning nende konteksti avades leiame inimesed ja lood, kohad ja paigad, mis on maalidega seotud. Näituse eesmärk on esile tõsta siinne varauusaegne kunstipärand, osutades sellele, kuivõrd mitmetahuline see on, ning tuues reformatsiooni 500. aastapäeval fookusesse seni teadmata luterlikud teosed.

Viis maali pärinevad erinevatest Eesti paikadest: Vändrast, Türilt, Lääne-Nigulast ja Tallinnast. Need on tellitud ja kingitud pühakodadele aadlike, eesti talupoegade ja linlaste poolt. Harukordne on karjaste kummardamist kujutav epitaafmaal Türi kirikust (1692), mille annetanud eesti talupojad Hans ja Jaan on lasknud pildiraamile maalida ka enda portreed. Nii on esimest korda Eesti vanemas kunstis oma mälestuse igaveseks jäädvustada lasknud kaks lihtsat talumeest.

Näituse pealkirjas olev sõna "unustatud" osutab mäletamisele ja mittemäletamisele, küsides, miks me unustame. Viis maali on olnud ligi sadakond aastat otsekui uinunud. Näitus tahab need teosed taas "üles äratada" ning nende loomise aega ja inimesi meelde tuletada.

Konverentsi kava ja registreerumine.

 

Laadimine...Laadimine...