“See on minu arvates kõige hullem majandusreform, mida meie oleme siin maal teinud viimase 30 aasta jooksul. Sellest on enamus inimesi kaotanud. Sellest on kaotanud olemasolevad pensionärid, kes on 20 aastat pensioni vähem saanud, Eesti majandusest on neli miljardit eurot välja viidud, ja ega ka need, kes sinna on korjanud, pole õnnelikud. Välja arvatud mingi viis või kümme protsenti elanikkonnast pluss fondihaldurid. Ülejäänud tegelikult kõik on kaotajad,” rääkis Neivelt.

Samas möönis Neivelt, et paarkümmend aastat tagasi need probleemid ei olnud prognoositavad ja reformi tehti toona heas usus. “Aga täna mulle tundub, et kahe silma vahele jäeti see, et tootlust on väga raske saavutada sellises piirkonnas, kus me oleme, et üle nominaalse majanduskasvu on tootlust väga raske saavutada,” ütles ta.

Neivelt enda sõnul lootis, et riigikohus teeb sellise otsuse nagu teisipäeval avalikuks sai. “Me oleme 20 aastat kogunud raha maailma ühe viletsama tootlusega fondidesse ja me oleme selle eest maksnud maailma üht kõrgemat tasu. Nüüd, kui rahva poolt valitud riigikogu tahab seda muuta, siis järsku öeldakse, et see ei ole põhiseaduspärane. See tundus mulle nii absurdne, et kelle jaoks see põhiseadus siis on, kui ta inimest ei kaitse,” selgitas Neivelt oma hämmingut seoses presidendi taotlusega riigikohtule kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks.

“Vastutus antud juhul on see, et inimene peab ka tegelikult ise vastutama oma pensioni eest, mitte nii, et käin tööl natuke, ühtegi last ei ole ja teised peavad mulle maksma pensioni pärast hästi palju,” tõi ta näite, lisades, et võimalusi on teisigi: näiteks see, et need inimesed, kes jäävad lähiaastatel pensionile, saavad seda raha pikemalt välja võtta ega pea minema kindlustusseltsi.

“Sellest on palju juttu olnud, et kindlustusseltsid olid veel hullemad kui fondihaldurid. Kui palju nemad veel raha ära võtsid ja kui palju sealt järgneva 20-30 aasta jooksul juurde teenisid.”

Reformi positiivseks aspektiks pidas Neivelt ka seda, et likvideeriti varasemas seaduses sisaldunud ebaõiglus, mille kohaselt juhul, kui inimene suri pärast pensionile jäämist, ei saanud pärijad pensionisambast midagi.

Reformi miinuseks on Neivelti hinnangul aga see, et inimesed ikkagi kardavad nüüd neile minevat vastutust ja vabadust. “Probleemiks võib saada näiteks inimeste ükskõiksus. Kui me mõtleme, et Tuleva tuli üle kolme aasta tagasi turule ja kui vähe tegelikult on inimesed vanadest fondidest ära läinud,” arutles Neivelt.

Endine pangajuht möönis, et säästmine ongi, eriti praegusel ajal, väga raske tegevus. “Ajad on segased ja ega väga lihtne praegu investeerida pole kusagile,” sõnas ta.

Universaalset nõu, mida inimesed nüüd tegema peaks, Neiveltil raadiokuulajatele anda ei olnud, sest inimesed on väga erinevad. “See ongi see, et inimene peab ise vastutama. Kui ta on pensionieale lähemal juba, peab ta midagi säästma, aga 20-aastane inimene, kui ta jääb pensionile 50 aasta pärast, siis mina küll ei soovita täna hakata pensioni jaoks raha korjama. Elagu oma elu parem ja armastagu jne. Selle peale, mis 70-aastasena saab, on aega mõelda küll.”

Ise plaanib Neivelt teise sambasse rahakorjamise ära lõpetada. “Ma veel praegu raha välja ei võta sealt, las ta olla seal, aga edasi küll ei korja,” lisas ta.