Nelja-aastase poisi turvakodusse sattumise juhtum sunnib seadused üle vaatama

"See on suurepärane juhtum õppimaks, kuidas asjad ei tohiks minna," tõdes sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo. "Lapse roll on olnud Eestis ajalooliselt tagasihoidlik. Nad on olnud oma vanemate või eestkostjate võimu all."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Nelja-aastase poisi turvakodusse sattumise juhtum sunnib seadused üle vaatama

Kai Maran

"See on suurepärane juhtum õppimaks, kuidas asjad ei tohiks minna," tõdes sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo. "Lapse roll on olnud Eestis ajalooliselt tagasihoidlik. Nad on olnud oma vanemate või eestkostjate võimu all."

"See on suurepärane juhtum õppimaks, kuidas asjad ei tohiks minna," rääkis Riisalo Vikerraadios nelja-aastase poisi rohkem kui aastaks turvakodusse sattumist kommenteerides. Kuigi poiss on ajutiselt paigutatud oma tädi perre, lool lõplikku lahendust veel pole.

"See on väga halb lugu selle poisi jaoks. Ja pere jaoks," tõdes Riisalo. "Ma arvan, et võtame sellest positiivse külje ja püüame õppida ning muuta midagi paremaks."

Riigikogus on sel teemal olnud kaks arutelu õiguskomisjonis ja sotsiaalkomisjonis.

Lapse roll Eestis on seni väike olnud

"Arutati eri võimalusi, mida muuta paremaks," ütles Riisalo. "Ükski neist kaalutud võimalustest ega MTÜ Igale Lapsele Pere ettepanekuist pole meile ametnikena võõrad. Küsimus on tihti selles, millal on aeg üht või teist muudatust ühiskonnas teha, millal seda vastu võetakse ja aktsepteeritakse. Lapse roll on olnud Eestis ajalooliselt tagasihoidlik. Nad on olnud oma vanemate või eestkostjate võimu all. Ja lapse hääle kuuldavaks tegemine on olnud protsess omaette. Alles hiljuti käidi avalikult läbi diskussioon, kas lapse kehaline karistamine on lubatud või lubamatu. Kas vabakasvatus on hea või halb ja mida ta üldse endas sisaldab. Mul on äärmiselt hea meel, et selle kurva loo taustal oleme jõudnud konsensusele, et on asju mida me võime muuta tänases Eestis ja mis selle lapse hääle ka kuuldavamaks teevad."

Muudatuste ring puudutab Riisalo sõnul ka lapse kaebeõigust.

"See teemade ring on õiguskomisjonis ka lahti harutatud. Ja jõuti järeldusele, et justiitsministeerium juba tänavu sügisel esitab asjakohased seadusemuudatused. (Juuli lõpus otsustas õiguskomisjon algatada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kaebeõiguse regulatsiooni muutmise – toim). Et tõepoolest õigusemõistmine lapse jaoks avatumaks ja käepärasemaks muutuks."

Praegu annab seadus kaebeõiguse ehk õiguse kohtuostust edasi kaevata vanemaile või vanavanemaile.

"Juriidiliselt on need asjad hästi keerulised ja tavaelus raskelt mõistetavad," selgitas Riisalo. "Iga laps on tegelikult õigusvõimeline, aga ta ei teosta seda ise - piiratud teovõime seisund. Täisteovõime saab iga inimene 18aastaseks saamisel."

Riisalo sõnul on hulk toiminguid ja tehinguid, mida seaduste erisustega antakse ka nooremale kui 18 aasta vanustele õigus teha.

KOVi ja lapse huvid ei pruugi kattuda

"Kohtus enda esindamiseks ja määruskaebuse esitamiseks tsiviilkohtu menetluse seadustiku järgi lapsel tõepoolest õigust pole," tõdes Riisalo. "Loogiline on ka see, et kui inimesel on õigusvõime, aga piiratud teovõime, siis tema õigusvõimet teostab tema eestkostja.  Tavaolukorras, kui lapsevanemate hooldusvõimet pole piiratud, on nende õiguste ja kohustuste täitjaks lapse hooldusõiguslik vanem. Kui lapselt on hooldusõigus ära võetud, on talle määratud eestkostja. Perekonnaseadus ütleb ka seda, et kui kohus pole eestkostjat määranud, ei saa tekkida olukorda, kus lapse eestkostet keegi ei teostaks. Seadusest tulenevalt on antud õigus ja kohustus kohalikule omavalistusele, kus laps alaliselt või peamiselt viibib või millega ta kõige enam seotud on, seda eestkostet teostada. Antud lugu  näitab, kuidas kohalike omavalitsuse huvid ja positsioonid ei pruugi kokku langeda lase huvi ja vajadustega. Siit kasvab välja ka suurem rollikonflikt, mis on sotsiaaltöötajatel. See on siis situatsioon, kus ühtpidi kohaliku omavalitsuse ametnik, lastekaistetöötaja täidab avalikke ülesandeid ja seda lastekaitse seaduse ja hoolekandeseaduse alusel. Otsustades lapse elukoha üle, kui ta on perekonnast lahutatud, hooldusvormi üle, määrab teenuseid, kusjuures ta peab arvestama ka teenuse hinna ja kvaliteediga."

Lisaks peab lastekaitse Riisalo sõnul arvestama ka teenuse hinnaga.

Seadusesse on kirja pandud rollikonflikt

"Loomulikult alati püütakse leida kõige optimaalseimaid ja mitte kõige kallimaid ja paremaid lahendusi. Teisalt on lastekaitsetöötaja perekonnaseaduse alusel laste eest seaduslik esindaja ehk eestkostja, kus tema ainuke eesmärk on leida lapsele kõige-kõige paremad lahendused. Sealhulgas võib-olla ka kõige kallimad lahendused. See on rollikonflikt, mis meil oli seadustes juba nõukogude ajal. Mis on jätkuvalt perekonnaseaduses. Vaatamata sellel, et seadus kohustub leidma füüsilisest isikust eestkostja eeskätt , pole selliste sobivate inimeste leidmine liiga kerge. See on see rollikonflikti koht."

"Tulles nüüd tagasi kaebeõiguse juurde, on hästi oluline sellest rollikonfliktist teades laiemalt ka need lahendada õiguslikult," ütles Riisalo. "Mis tõepoolest annavad lapsele erapooletu kaitse ja õiguse oma õigusi realiseerida. Sealhulgas need kaebekohad."

Kuidas seda seadust siis muutma hakatakse, kellele see kaebeõigus laienema peaks?

"Tegemist on tsiviilkohtu menetluse seadustikuga, kus sügavad seosed eraõiguse ja perekonnaõigusega," sõnas Riisalo. "Seda hakkab ette valmistama justiitsministeerium. Kindlasti me teeme nendega koostööd, sest see pole ainuke koht, mida saaksime selle juhtumi pinnalt õppinuna parandada. Justiitsministeerium hakkab seda ette valmistama ja on siis antud ka lubadus õiguskomisjonis ja riigikogus, et menetlusse jõuab ta selle aasta sügisel."

MTÜ Igale Laps Pere saatis oma ettepanekud selleks õiguskomisjoni.

Järelevalve õigus on olemas, aga reaalselt teha ei saa

"Nad pöörasid ka tähelepanu, et sotsiaalkindlustusamet, kes peab tegema kohaliku omavalitsuse järelevalvet, ei saa seda reaalselt teha," lisas Riisalo. "See on pigem teoreetiline õigus ja jooksvalt sekkuda ei saa."

Riisalo sõnul tuleb järelevalve olemus selgelt lahti mõtestada.

"See jaguneb riiklikuks ja haldusjärelevalveks, mis valvab peamiselt selle üle, kas õiguspäraselt on käitutud ja kas on riigi ressursse korrektselt kasutatudm" selgitas Riisalo. "Õiguspärane käitumine tähendab ka omavalitsuse õigusaktide vastavasust teistele seadustele. Riiklik järelevalve läheb rohkem süviti. Ja vaatab, millised õigused on sisuliselt järelevalveasutusele antud ja kas need on täidetud. Lastekaitseseadus annab sotsiaalametile pädevused riiklikuks järelevalveks, aga annab ka lastekaitseametile järelevalve funktsioone. Seega riiklik järelevalve on jagatud eri institsioonide vahel vastavalt nende pädevusele. Ka lastekaisteseaduses on öeldud, millise paragrahvi millise lõike üle on ühel või teisel osapoolel õigus järelevalvet teha."

Sotsiaalkindlustusamet teeb järelevalvet kindlasti selle üle, kas lastekaistetöötaja vastab pädevusnõuetele. See tähendab haridusnõudeid ja karistusregistri keelde, mis keelavad isikul lastega töötamise. Samuti selle üle, kas lastekaistetöötaja on vormiliselt astunud õiged sammud ehk teinud läbi sellised protseduurid nagu hindamine, lapse arvamisega arvestamine või selle välja selgitamine, juhtumi algatamine, võrgustikutöö. Ka juhtumi registreerimine STAR-süsteemis, üle-Eestilises kohalike omavalitsuste infosüsteemis. Aga ta ei saa minna teatud juhtumite sisse, kui need ülesanded tulenevad teisest rollist ja teistest seadustest."

Riisalo sõnul on eestkoste korraldamine ja selle teostamise pädevus enam avalik õigus, mis on lastekaiste seadusega reguleeritud, vaid eraõigus, mis reguleeritud perekonnaseadusega.

"Siit tulebki see küsimus, missuguseid rolle täites missuguste tegevuste üle missugust järelevalvet saab tegelikult teostada," ütles Riisalo. "Mida alati saab sotsiaalkindlustusamet teha, mis pole otseselt järelevalveline tegevus, on seesama nõustav, juhendav, kaasav , koostööle baseeruv tegevus. Kahetsusväärselt meid kokku toonud juhtumi puhul see koostöö algas alles kevadel või suve alguses, kui see juhtum väga aktiivselt ka avalikkuse ette tuli."

"Loodan, et kõik osapooled arenevad ja selline koostöö juhtumi positiivne lahendus saab edaspidi alguse varem, kui need õnnetud olukorrad pole veel tekkinud," ütles Riisalo.

Laadimine...Laadimine...