Nelja Eesti linna ehitatakse multifunktsionaalsed jalgpallihallid

"Iga spordile investeeritud euro toob inimeste tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi," sõnab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Tegemist on pilootprojektiga, millele tuleb kindlasti jätk. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Nelja Eesti linna ehitatakse multifunktsionaalsed jalgpallihallid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Iga spordile investeeritud euro toob inimeste tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi," sõnab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Tegemist on pilootprojektiga, millele tuleb kindlasti jätk. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt."

Riigikogus vastu võetud 2020. aasta riigieelarves on ette nähtud kuus miljonit eurot multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamiseks. Tegemist on pilootprojektiga Keskerakonna valimisprogrammist, mis näeb ette jalgpallihallide ehitamise suurematesse Eesti omavalitsustesse.

Järgmisel aastal alustatakse Kultuuriministeeriumi ja Eesti Jalgpalli Liidu koostöös praeguste plaanide kohaselt sisehallide ehitamist Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Raplas. Riigikogu liige ja Haapsalu Linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütleb, et halli valmimist on Läänemaal kaua oodatud.

"Haapsalus on korralikul tasemel muru- ja kunstmuruväljak, kuid talvel tuleb harjutada võimlates. Sama probleem kimbutab ka teisi Läänemaa omavalitsusi," lausub Karilaid. "Jalgpall kogub Läänemaal järjest rohkem populaarsust ning treenerid teevad noortega head ja tänuväärset tööd. Jalgpallihalli valmides saame viia treeningtöö uuele tasemele."

Reps tunneb headmeelt, et valitsus ja parlament toetavad Keskerakonna algatust. "Iga spordile investeeritud euro toob inimeste tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi," sõnab Reps. "Tegemist on pilootprojektiga, millele tuleb kindlasti jätk. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt."

Täismõõtmelise jalgpalli sisehalli ehitamine läheb maksma umbes 1,2 miljonit eurot ja ülalpidamine jääb omavalitsuste kanda. Võrreldes Põhja-Euroopa riikidega on Eesti jalgpalli infrastruktuuri osas alles lapsekingades. Eestis oli mõne aasta taguse uuringu järgi üks jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, Soomes on vastav number 1338. Teisisõnu – Eesti jalgpalliharrastajatel on väiksemad võimalused trenni tegemiseks. Ka sisehalle on Soomes kümneid enam kui meil.

"Islandi jalgpallikoondise viimaste aastate edule pandi alus käesoleva sajandi alguses, kui omavalitsused alustasid jalgpalliliidu eestvedamisel sisehallide rajamisega," selgitab Karilaid. "Jalgpallihall võimaldab spordialaga tegeleda aastaringselt ja meie noored saavad seeläbi konkurentidega samaväärsetes tingimustes harjutada."

Riigikogu jalgpalli toetusrühma juht ja Lüganuse Vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev lubab, et ta seisab selle eest, et 2021. aastal rajatakse jalgpallihall ka Ida-Virumaale. "Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe on suurte traditsioonidega jalgpallilinnad, noortega tegeletakse aktiivselt ka Kiviõlis ja Jõhvis. Ida-Virumaa jalgpallurid väärivad paremaid treenimisvõimalusi."

Laadimine...Laadimine...